Loading presentation...

Present Remotely

Send the link below via email or IM

Copy

Present to your audience

Start remote presentation

  • Invited audience members will follow you as you navigate and present
  • People invited to a presentation do not need a Prezi account
  • This link expires 10 minutes after you close the presentation
  • A maximum of 30 users can follow your presentation
  • Learn more about this feature in our knowledge base article

Do you really want to delete this prezi?

Neither you, nor the coeditors you shared it with will be able to recover it again.

DeleteCancel

EESTLASED SAKSA ARMEES

No description
by

ruix ta_on_tore:D

on 14 January 2015

Comments (0)

Please log in to add your comment.

Report abuse

Transcript of EESTLASED SAKSA ARMEES

EESTLASED SAKSA ARMEES
Kas sakslased võtsid eestlased vastu?
​1941. a. suvel Eesti okupeerinud sakslased ei olnud esialgu huvitatud eesti rahvusväeosade loomisest. Ka sakslastega koos Suvesõjas võidelnud väiksed eesti metsavendade üksused saadeti laiali. Saksamaa juhtkond pidas sõda sakslaste sõjaks, algul juhinduti mõnevõrra ka rahvusvahelisest õigusest, mis keelas okupeeritud alade elanike mobiliseerimise. Rindeolukorra halvenemine, eeskätt aga meeste nappus tagala julgestamisel sundis sakslasi okupeeritud alade elanikke peatselt ka relvakandjatena kasutama.


kokkuvõtteks
Eestlastel ei olnud Teise maailmasõja kestel võimalik võidelda oma armees. 1941.aasta Nõukogude mobilisatsiooniga mindi kaasa eelkõige okupatsioonivõimu sunduse survel. Saksa üksustega vabatahtliku liitumise üheks ajendiks oli sõja algusperioodil soov maksta kätte 1940.-1941. a. punase terrori ja küüditamise eest. Samas oli tegu ka rahaliselt tasuva teenistusega. Hilisemate Saksa mobilisatsioonide puhul alluti okupatsioonivõimu sundusele, nagu see oli olnud ka 1941. aastal Nõukogude mobilisatsiooni puhul. 1944. aasta mobilisatsiooni puhul etendas aga olulist osa lootus sel kombel vastu seista uuele Nõukogude okupatsioonile. Alternatiiv neile kahele oli põgenemine Soome ning liitumine sealse armeega, kuid seda ei saanud kasutada kõik.
Mis motiveeris?
Eestlasi motiveeris Nõukogude Liidu julm käitumine. Taheti kätte maksta selle terrori eest, tagasi tuua ära küüditatud eestlased.
Sõjaväes lubati vabatahtlikele ka palka. See oli sõjaajal väga tähtis. Noori mehi meelitas ka ahvatlus, et said tingimusi täita, mis olid head, kui tahtsid kõrgkooli minna edasi õppima
Eestlased Saksa armees
1941. aasta suvel formeeriti Frankfurdis Oderi ääres politseipataljon Ostland, mille liikmeskond moodustus kodakondsuseta eestlastest ja lätlastest, kes olid Saksamaale pääsenud järelümberasujatena. 1942. aasta detsembris, kui Heinrich Himmler nõudis Ostlandi pataljoni liikmete saatmist Eesti SS-leegioni, nimetas ta eestlaste arvuks pataljonis 421. Sellest ajast võitlesid eestlased Saksa armees, ka eestlaste vastu.
Kes ei tahtnud olla Saksa armees?
Paljudele rahvuslikult meelestatud meestele aga ei olnud võitlus NSV Liidu vastu Saksa relvajõududes vastuvõetav. Nad otsisid nn. kolmandat teed, põgenedes Saksa mobilisatsioonide eest Soome ning astudes sealse armee teenistusse. Massilisem põgenemine algas 1943. aasta kevadel, kui Eestis algasid varjatud mobilisatsioonid Saksa sõjaväkke. Veebruaris 1944 moodustati eesti vabatahtlikest Soome armee 200. jalaväerügement (JR 200) ca. 2000 mehega, lisaks teenis ca. 400 eestlast Soome mereväes. Augustis 1944 pöördus suurem osa neist („soomepoisid“) rahvuslike ringkondade kutsel vabatahtlikult tagasi Eestisse, et võidelda sissetungiva Punaarmee vastu.
Teema tutvustus
II Maailmasõda oli väga halbade mõjudega paljude väikeriikide jaoks, sest tihti pidid väikeriikide sõdurid olema suurriikide sõjaväes vägisi. Algul, kui sakslased tulid võeti nad vastu sõpradena. Selle tõttu liitusid mõned tuhanded eestlased vabalt Saksa armeega (Wermacht)
TÄNAN KUULAMAST :D
loodan et küsimusi pole kuna selle teema kohta oli raske leida aga kui on, siis laske käia
Full transcript