Loading presentation...

Present Remotely

Send the link below via email or IM

Copy

Present to your audience

Start remote presentation

  • Invited audience members will follow you as you navigate and present
  • People invited to a presentation do not need a Prezi account
  • This link expires 10 minutes after you close the presentation
  • A maximum of 30 users can follow your presentation
  • Learn more about this feature in our knowledge base article

Do you really want to delete this prezi?

Neither you, nor the coeditors you shared it with will be able to recover it again.

DeleteCancel

Make your likes visible on Facebook?

Connect your Facebook account to Prezi and let your likes appear on your timeline.
You can change this under Settings & Account at any time.

No, thanks

Eesti kunst 1918–1940

Eesti kunsti ajalugu. Lühike ülevaade kunstiajaloost: olulisemad autorid ja neid mõjutanud kunstivoolud
by

Merike Tamm

on 18 February 2012

Comments (0)

Please log in to add your comment.

Report abuse

Transcript of Eesti kunst 1918–1940

1918–1940
1920
Eesti Vabariigi väljakuulutamine
Eesti saab Rahvaste Liidu liikmeks
1918
1921
1924
1933
1934
1937
1938
01. 12. 1924 – kommunistide mässukatse
02. 02. 1920 – Tartu rahu
1933 – rahvahääletus kiidab heaks uue põhiseaduse
12. 03. 1934 – K. Pätsi ja J. Laidoneri juhitud riigipööre
uue põhiseaduse vastuvõtmine
amnestia poliitilistele vangidele
korraldati eesti kunsti suurnäitus
asutati Tartus kunstikool “Pallas”
1919
Konrad Mägi portree
Lennuk. 1910
Maastik, 1920-dad aastad
Peet Aren sündis Viljandimaal, Odiste külas. Oma kunstihariduse sai 1908–1913 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis (õpetajateks N. Roerich, I. Bilibin ja A. Rõlov). Juba 1909 leidis aset esmaesinemine Tartus eesti kunsti näitusel. Aren oli Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu asutajaliige, kunstiühingu „Pallas” ja Rakenduskunstnike Ühingu liige, „Fraternitas Artis” auvilistlane”.

Peet Aren viljeles tahvel- ja monumentaal-dekoratiivmaali ning vaba-, raamatu- ja tarbegraafikat, tegi lava- ja sisekujundusi. Varaseis maalides avaldub „Mir Isskustva” rahvusromantiline ja stiliseeriv laad. Areni loomingu kõrgaeg oli 1920. aastad, mil tema saksa ekspressionismi mõjulised teosed ilmestasid kogu eesti kunsti. 1949. aastast elas Ameerika Ühendriikides.
Allikas: http://www.maaligalerii.ee/gallery3/index.php/Eesti-Kunst/Aren-48
Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936 – 1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Kohila vald, Röa küla – 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor.
Ta sündis talunikust ehitusmeistri paljulapselises peres. Talu asus Tallinna–Viljandi maantee ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul. Koduküla nimest tuletas ta nimekujundi Starkopf-Rea.
Oma kunstiõpinguid alustas ta Münchenis, kus ta aastatel 1911–1912 osales A. Ažbe nimelise kunstikooli tegevuses. Seejärel siirdus Anton Starkopf õppima Pariisi, Euroopa tolle aja kunstipealinna. Seal viibis ta aastatel 1912–1913 ning õppis selle aja jooksul Académie de la Grande Chaumière'is, kus oli mõned aastat tagasi õppinud ka Konrad Mägi, ja Académie Russe'is. 1914. aasta sügisel Anton Starkopf arreteeriti ja interneeriti. Aastatel 1916–1918 töötas ta Dresdeni ja Ratheni kiviraiumisetöökodades ning 1917. aastast Berliinis F. Metzneri ateljees. Eestisse õnnestus tal naasta 1918. aastal.
Anton Starkopf oli 1919 asutatud kunstikool "Pallase" üks asutajaid ning juhtis kooli direktorina aastatel 1929-1940. Tema käe all on õppinud hulk hilisemaid tuntud eesti skulporeid: Ferdi Sannamees, Herman Halliste, Johannes Hirv, August Vomm, Ernst Jõesaar jt.
1944-50 oli Starkopf skulptuuriõppejõud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ning aastatel 1945-1948 ka selle direktor. 1950 siirdus elama Moskvasse. 1954. aastal Tartusse naastes pühendus ta vabaloomingule.
pehmenenult
dekoratiivselt
Ekspressionism
(cc) image by nuonsolarteam on Flickr
Dirigent Simmi portree
Eduard Ole
Tänavatallajad. 1931
Laud. Õli, vineer. 1924. EKM.
Reisijad. 1928.
Kirjanik August Gailiti portree.
Hobuseujutajad. Õli, kartong. 1929. EKM.
Suplejad
Arnold Akberg. Kompositsioon, 1925. Õli. EKM-i kogu
Arnold Akberg
Autoportree. 1921. TKM.
Märt Laarman
Looming[1]

Looming on žanriliselt väga mitmekesine: ümarplastika, reljeef, hauasambad, pisiplastika ning materjalide valik lausa aukartustäratav: puu, pronks, graniit, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika.
1920ndatel olid eelismaterjalideks pronks ja puu. Tasapisi liikus kunstnik ekspressionistlikelt joonistustelt ja skulptuuridelt realistlikuma vormitunnetusega portreede loomisele. Temaatikalt eelistas kunstnik antiikmütoloogiat ja piiblistseene.
1930ndatest algas nn "graniidiperiood". Juba 1920ndatel oli Starkopf loonud hulga range arhitektoonilise üldlahendusega reljeefi või figuuriga vääristatud mälestus- ja hauasambaid, sealgulgas mitmeid Vabadussõja mälestusmärke. Kunstnik pidas kalmistuskulptuuri väga tähtsaks valdkonnaks skulptori töös ja rõhutas seda oma õpilastelegi.
1960ndatel pühendus kunstnik enam dekoratiivskulptuurile. Sel ajal valmisid mitmed Eesti kultuuritegelaste portreed. Anton Starkopf on kujutanud näiteks Kristjan Jaak Petersoni (puu, 1956-1957), Konrad Mägi (graniit, 1963) ja Nikolai Triiki (graniit, 1964).
Adamson-Eric
Viiul ja vest. 1933. (EKM kogu)
Portselanserviis ("Koopaelanikuserviis") 1937.
Maalitud portselan, vormid Langebrauni firmalt.
Teekann, kann, koorekannud, tuhatoos, tassid, taldrikud
[01Konrad Mägi

02Nikolai Triik
[03Ado Vabbe
04Eduard Viiralt
05Peet Aren
06Anton Starkopf
07Eduard Ole
08Arnold Akberg
09Märt Laarman
10
11Villem Ormisson
12Aleksander Vardi
13Johannes Greenberg
14Hando Mugasto
15Arkadio Laigo
16Jaan Koort
17Ferdi Sannamees
18Hermann Halliste
19August Vomm
20Adamson-Eric
21Karin Luts
22Karl Pärsimägi
23Aleksander Vardi
24Jaan Grünberg
25Kristjan teder
26Andrus Johani
27Nikolai Kummits
28Kaarel Liimand
29Eerik Haamer
30Juhan Nõmmik
31Johannes Võerahansu
32Elmar Kits]<DIR>
[32Endel kõks
32Johannes Greenberg
33Olev Siinmaa
34 Edgar Johan Kuusik
35Anton Soans
36Alar Kotli
Adamson-Eric. Meesakt Narva taustal. 1937. Õli, masoniit. (EKM kogu)
http://www.ekm.ee/adamson.php?p_id=46&id=186
Adamson-Eric. Autoportree II (Autoportree silmusega). Õ/l. 1929. Adamson-Ericu Muuseum.
Adamson-Eric. Soome (poolakt). 1938. Õli, insuliit. (EKM kogu)
Adamson-Eric. Kohver vana saapaga (Prügikastipoeesia). 1928. Õli, lõuend. (EKM kogu)
kunstikool "Pallase" üks asutajaid ning juhtis kooli direktorina aastatel 1929-1940
1918. aastast sidus A. Vabbe end kunstiühinguga "Pallas". 1919 asus koos K. Mäe ja A. Starkopfiga Tartus asutatud samanimelise kunstikooli õppejõuks, õpetades nii maali kui graafikat. Hiljem, 1926–1929 oli ta kooli juhataja.
Pariis. Eiffeli torn
ETV saadete järelvaatamine:
Üks pilt: Eduard Ole. Tänavatallajad (22.09.2010 12:40)

Eesti Kunstimuuseumi kogudest tutvustatakse Eduard Ole maali "Tänavatallajad".
Režissöör Liina Kulles, toimetaja Mariina Mälk.
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=110128
Akberg viljeles järjekindlalt kubismi, tema maalidel on selge kompositsioon ja tundlik koloriit.
Aknal. 1935. EKM.
Vaade vabrikule. Õli. 1924.
Vaade Toompealt Tallinna linnale
"Reading Europe: European culture through the book"
http://www.theeuropeanlibrary.org/exhibition-reading-europe/languages.html?focus=est
Oleviste ja Niguliste. 1927. Õ/l. TKM
Muusika. 1929. Õ/l. TKM.
Masinist. 1923. Puulõige. TKM.
Raamatu kujundus. 1938.
Paul Burman
Karl Pärsimägi
Prantsuse köök. 1940.
Talutuba. 1937.
Neiu sinises punase kaelasidemega. 1935
Pariisi hoov.

Stokholmi vaade
Maastik lehmadega
Stokholmi vaade II
Eesti esimene impressionist
Villem Ormisson
Talvenmaastik. Linn tehasega (1929-1931)
Õunad Vaibal
Maastik majadega. 1919. Detail
Aleksander Vardi
1889-1970
Montmartre õhtul. 1938
Eesti kunsti arengujooni
1920. aastad – avangardismi levik
1930. aastad – realismilähedus
Ekspressionismi mõjud
Pallas
Peet Aren
Anton Starkopf
eriti graafikas
Viiralt
Konrad Mägi
Ado Vabbe
sarnasus Euroopa kunstieluga
Realistlik graafika
Impressionalismilähedus
Arkadio Laigo
Hando Mugasto
Eduard Viiralt
Baul Burman
Rahvusliku eneseteadvuse loomiseks Eesti riigi toetus
Pariisi arengurütmi omaksvõtt
Noor kunst–rahvuslik kunstielu kujunes alles 20.saj. algul
kiire areng


Vabariigi Presidendi 90. aastapäeva vastuvõtu kujunduses Estonia kontserdisaalis on 24. veebruaril näha Eesti kunstnike looming läbi meie riigi üheksa aastakümne. IgA-d aasta kohta on Eesti Kunstimuuseumi abiga valitud üks esindustöö.

Kontserdil kasutatud maalid

Konrad Mägi. Pühajärv. 1918 – 1920. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Paul Burman. Lambad. 1919. Tempera. Eesti Kunstimuuseum

Eduard Wiiralt. Tartu kalaturul. 1920. Akvarell.

Peet Aren. Aida tänav. 1921. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Kuno Veeber. Võitlejad. 1923. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Ado Vabbe. Seine'i jõgi. 1924. Akvarell. Eesti Kunstimuuseum

Anton Starkopf. Siiami tantsijatar. 1925. Pronks. Eesti Kunstimuuseum

Arnold Akberg. Daam lapsega. 1926. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Eduard Ole. Foxtrot. 1927. Tušš. Eesti Kunstimuuseum

Märt Laarman. Laud. 1928. Õli. Tartu Kunstimuuseum

Eduard Ole. Reisijad. 1929. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Märt Laarman. Haige. 1929. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Juhan Muks. Kompositsioon. 1931. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Lydia Mei. Natüürmort kõvakübaraga. 1920/1930. Akvarell. Eesti Kunstimuuseum

Edmond Arnold Blumenfeldt. Tualett. 1933. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Kaarel Liimand. Naine natüürmordiga. 1934. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Kristjan Raud. Ohver. 1935. Tempera. Eesti Kunstimuuseum

Aleksander Vardi. Suvine maastik. 1936. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Andrus Johani. Tänav Pariisi äärelinnas. 1937. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Juhan Nõmmik. Peedu talvel. 1938. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Karin Luts. Comédie-Française. 1939. Õli. Eesti Kunstimuuseum

Endel Kõks. Kohvikus I. 1940. Õli. Eesti Kunstimuuseum

http://www.eesti90.ee/?tpl=1092&id=12192
Nikolai Triik
"Sinine ratsanik" Münchenis
Kubofuturism Moskvas
vabameelsus
avangardilembus
1898–1954
Suurmeister
Virtuooslikkus
kõigis graafikatehnikates
Sisuline mitmekesisus
mõõdukalt
Peet Aren
Anton Starkopf
(järgnev väljavõte biograafiast pärineb teosest Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, lk. 490-491, art. "Starkopf, Anton")

(1936-40 Starkopf-Rea), kujur ja pedagoog. Sündis Harjumaal Kohila vallas Röa külas ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. Õppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899-1904 Järvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki kaubanduskoolis ja 1909-11 Peterburis kõrgematel kaubandus- tööstuskursustel. Kunstihariduse omandas 1911-12 Münchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), õppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sügisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Lõuna-Saksamaal Wehlenis. Töötas 1916-18 sõjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistöökodades ning a-st 1917 ühtlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle õppejõud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor; 1940-41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942-43 Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Põgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus töötas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Käis 1920, 1923 ja 1926 õpireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964).

Loometee algusest (1913-20) pärineb plastilise vormiga joonistusi, varasemad juugendlikud (Kain, 1913, tushsh), hilisemad ekspressionistlikud (Ambuja, 1918-19, Sammuvad aktid, 1920-22, mõlemad pliiats), samas laadis on "Siuru" III albumi illustratsioonid (1919). Ekspressionistlik vormitunnetus ilmneb ka F. Metzneri, E. A. Bourdelle'i ja W. Lehmbrucki loomingust mõjutatud 1920. a-te skulptuurides (pronksreljeef Kurbus, 1924), sealhulgas portreedes (J. Vaher, 1923, graniit; P. Sepp, 1925, pronks). Samal ajal valmisid dünaamilised art deco'likud pronkskujudNaine kalaga (1925) ja Siiami tantsitar (1925) ning selge vormi ja kauni siluetiga puufiguurid Madonna (1925), Flora (1926), Kelp (1927), Andumus (1927) ja Leda (1930).1930. a-il kujunes Starkopfi isikupärane stiil, milles tundeelu ja intiimsust väljendavad üldistav vorm, kindel rütm ja kohati arhaiseeriv käsitluslaad. Kunstniku meelismaterjaliks sai graniit, lõi selles oma parimad teosed: Uppuja (1931), Naine linikuga (1935), Õhtu (1936-37), Põlvitaja (1938), Kandlemängija (1938). Marmorist kamina- ja väikefiguurid (Naisfiguur, u. 1932; Magav naine, u. 1935 ja istuv naine, 1938) on intiimsed. 1940-50 lõi Starkopf peamiselt puufiguure ja -reljeefe (Puhkav naine, 1942-43; reljeefid Muusikud, 1942-45, ja Õsuja, 1943) ning loomaplastikat (Karu, 1941-44, graniit, Valge karu, 1945, puu). Pärast Moskvast naasmist teostas mitu varem kipsi jäänud skulptuuri ning lõi sarja portreid eesti kultuuriinimestest (K. K: Peterson, 156-57, puu; K. Mägi, 1963, graniit; N. Triik, 1964, graniit), ehisplastikat (Vesiroos, 1960, graniit) ja hulga keraamilisi kompositsioone (reljeef Vibulaskja II, 1960; Emaõnn, 1964, shamott). Väga rikkalik on Starkopfi monumendilooming: Vabadussõja mälestussammas Toris (1923, graniit, pronks; hävinud, taastatud 1989), Laiusel (1925, dolomiit, hävinud), Puhjas (1925, graniit, pronks, hävinud, taastatud 1988) jm. ning arhitektoonilise üldmõjuga hauasambad (J. Bergmann,1930, grabniit, pronks, Paistu; graniidist Pieta A. Jõksi haual Nõo kalmistul, 1934; Leinav naine O. Halliku perekonna haual Tartu Maarja kalmistul, 1959, graniit). Sai 1935 Vasa ordeni ohvitseriristi (1934. a. Tallinnas Rootsi tööstuskunstinäituse korraldamise eest) ja 1939 kunstiühing "Pallas" kuldaumärgi. 1972 avati Tartus Starkopfi ateljeemuuseum.
Kubismist lähtunud konstruktivism
Eduard Ole
Märt Laarman
Arnold Akberg
Eesti Kunstnikkude Rühm
Ado Vabbe
Avangardi taandumine, ei hoolitud
sürrealismist
abstraktsionismist
domineerib rahulik looduslähedane kunst
ühiskonna tasakaalustumine
rahva ja kunstnike ellusuhtumise lähenemine
MIKS? Mis oli selle põhjus?
Juba 1920.a keskpaiku
mänglev avangardism
taltsas impressionalismilähedane loodusvaatlus
Villem Ormisson
järjekindlalt esindasid impressionismi:
Nikolai Triik
Ado Vabbe
Konrad Mägi
1878–1925
1892–1961
http://arhiiv.err.ee/vaata/uks-pilt-villem-ormisson-tartu-vaade
1884–1940
1889–1966
Eduard Ole
Aleksander Vardi
Johannes Greenberg
realistlikumaks muutusid ka:
Silmatorkav, järsk muutus:
Kujutas realistlikult rahulikus, helges meeleolus loodust ja inimesi
Johannes Greenberg
Hando Mugasto
Arkadio Laigo
Kalurid
Arkadio Laigo omandas kunstihariduse aastatel 1922–1927 Tartus kunstikoolis Pallas, kus tudeeris Nikolai Triigi käe all maalimist. Seejärel täiendas ta end korduvalt Pariisis ning tegutses vabakunstnikuna.
1930. aastate algul hakkas Laigo viljelema peamiselt puugravüüri, mille üheks suurimaks meistriks ta kujunes ja milles võitis tunnustust ka välismaal. Näiteks audiplomid 1937. aasta Pariisi maailmanäituselt ning 1938. aasta Chicago rahvusvaheliselt linool- ja puugravüüride näituselt.
Paraku jäi kunstniku loometee lühikeseks, kuna Saksa okupatsiooni ajal Laigo arreteeriti ning hukati 1944. aastal.
Kunstiteadlane Ene Asu-Õunas on kirjutanud: “A. Laigo puugravüürid on eesti graafikas erilised, neid pole võimalik ära vahetada ühegi teise kunstniku töödega. Eriline pole üksnes geomeetriline lõikelaad, vaid ka figuurikäsitlus – kuivõrd kunstnik armastab kujutada inimest. Tema inimesed on kõvasti kahe jalaga maa pääl, kandilised, laiaõlgsed, pisut kohmakad, kujutatud enamasti en face.”
Lisaks vabagraafikale saavutas Laigo tuntust raamatukujundustega, näiteks Friedebert Tuglase raamatuga ”Väike Illimar”.
"Hoov", 1936. Puugravüür.
Realistlik skulptuur
Jaan Koort
Herman Halliste
Ferdi Sannamees
August Vomm
Jaan Koort
Ferdi Sannamees
Herman Halliste
August Vomm
Jaan Koort. Metskits. 1929. Eesti Kunstimuuseum
"Portree" 1927
Herman Halliste õppis 1919-21 A. Laikmaa ateljeekoolis, jätkas õpinguid 1923-26 "Pallases" (A. Starkopfi ja V. Melliku juhendusel), oli 1926-29 vabakunstnik Tartus ning seejärel Tallinnas, kus töötas ühtlasi 1929-30 J. Koorti ateljees, hiljem mööblitööstuses puunikerdiste valmistajana ja klaverivabrikus ornamentide graveerijana. Käis 1932 ja 1933 õpireisil Soomes, 1934 NSVL-s, 1937 Austrias, Itaalias, Šveitsis, Prantsusmaal ja Saksamaal ning 1939 Šotimaal. Oli a-st 1927 EKKKÜ liige, kuulus 1933-34 Tallinna Kunstihoone ehitamise komisjoni; a-st 1946 Kunstnike Liidu liige (1950-56 nimekirjast kustutatud). Esmaesinemine näitusel 1923. aastal, hiljem oma teostega osalenud paljudel, ka välisnäitustel (eesti kunsti näitus Moskvas 1935, Riias ja Kaunases 1937 ning Roomas ja Budapestis 1939).
http://www.allee.ee/allee.php?module=35&op=2&lang=et&pid=4755
Ferdi Sannamees. Lamav naisfiguur. 1927. Pronks, marmor / Eesti Kunstimuuseum / ekm.ee foto
Kaarel Eenpalu.
Kaarel Eenpalu portree
Naise portree
Lamav naisefiguur
Metskits
Kolm põhitüüpi
I tüüp
silmarõõmu-maalijad
II tüüp
rahva elu
III tüüp
eestilikud motiivid
Eerik Haamer
Juhan Nõmmik
Johannes Võerahansu
Adamson-Eric
Karin Luts
Karl Pärsimägi
Andrus Johani
Nikolai Kummits
Kaarel Liimand
Aleksander Vardi
Jaan Grünberg
Kristjan Teder
Psühholoogilised probleemid
Johannes Greenberg
Endel Kõks
Elmar Kits
Adamson-Eric
Jaan Koort. Metskits. 1929.
Eesti Kunstimuuseum
Karin Luts
Comédie-Française
Tüdrukud
Karl Pärsimägi
Kristjan Tederi (1901-1960) 100. sünniaastapäeva tähistavate väljapanekute reas on käesolev näitus juba kolmas - eelmised toimusid kevadel Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis ja suvel Tartu Kunstimajas. Mõneski mõttes on need valikud rikastanud senist ettekujutust kunstnikust kui lille-ja maastikumaalijast ja näidanud K. Tederi ande teisigi tahke.

Kunstiõpinguid alustas K. Teder "Pallases" K. Mägi ja A. Vabbe juures, seejärel täiendas end Lääne-Euroopa kunstikeskustes. Aastatel 1926-1928 viibis ta Pariisis, kus õppis V. Šuhhajevi eraakadeemias. Seal saab alguse K. Tederi varase perioodi tugevalt vormi rõhutav ja tumedates toonides uusasjalik laad, mis kestab kunstniku loomingus 1930-aastate keskpaigani.

1927.aastast esines K. Teder regulaarselt näitustel nii Eestis kui välismaal, kuid kodumaale naastes osutus ometi kunstnikuna elatise teenimine raskeks, mistõttu ta omandas lisaks aedniku kutse. Motiivivalikul on aedniku amet Tederit kindlasti mõjutanud - õitsvat viljapuuaeda ja omakasvatatud lillesülemeid näeme ta maalidel sageli .1930- aastate keskel muutub K. Tederi maalijakäekiri impressionismilähedaseks ja õhuliseks, koloriit valgus-ja värviküllaseks. Tederi kaasaegsete kunstnike seas on raske leida teist meistrit, kes laseks oma töödes värvidel nii jõuliselt kõlada. Näitusel eksponeeritud teosed on pärit Tartu Kunstimuuseumist ja kunstniku perekonnalt.
Aleksander Vardi
Kristjan Teder
Jaan Grünberg
I tüüp
silmarõõmu-maalijad
Andrus Johani
Nikolai Kummits
Kaarel Liimand
Eerik Haamer
Juhan Nõmmik
Johannes Võerahansu
Elmar Kits
Endel Kõks
Johannes
Greenberg
Olev Siinmaa
Edgar Johan Kuusik
ja Anton Soans
Alar Kotli
Töölised 1940
Istuv naisakt, 1939
​Arhitektid Olev Siinmaa ja Anton Soans, valminud 1937. aastal.
E. J. Kuusik ja A. Soans, 1933-34)
http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-5122/?searchtype=complex&author_ids=427&offset=8
Rakvere Gümnaasiumi hoone
http://www.president.ee/et/meediakajastus/pildigalerii/collection_id-1855-amp-start-9.html
Funktsionalism
Olev Siinmaa
... small
Eklektiline stiil
Alar Kotli
... small
Arhitektuur
Edgar Johan Kuusik
Anton Soans
Valitsuse esindushooned: sambad, pilastrid
Koolid, kortermajad, elegantsed eramud, suured aknad, geomeetriline rütm
Günter Reindorff
Günther Reindorff 120 (26.01.1889 - 14.03.1974)

(järgnev väljavõte biograafiast pärineb teosest Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, lk. 436-437 art. "Reindorff, Günther")

Sündis Peterburis tolliametniku (prokuristi) perekonnas; Adele R-i abikaasa.Asunud 1897 Tallinna, õppis Peetri reaalkoolis.Jätkas õpinguid 1905 Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis P. Lambini teatridekoratsiooni- Ning N. Panovi ofordiklassis., lõpetas kooli tarbekunstnikuna.Siirdus 1914 kooli stipendiaadina Pariisi, käis ka Hispaanias ja pöördus 1915.a. alguses Skandinaavia kaudu tagasi Petrogradi. Suunati tööle riigi väärtpaberitrükikotta, mis viidi 19191 ÜLE Moskvasse. Opteeris 1920 Eestisse. Oli Riigi Kunsttööstuskooli graafikaõppejõud (a-ni 1943, algul joonistusõpetaja, a-st 1922 graafikaõppetöökoja, a-st 1936 graafikaosak. juhataja). Rajas kooli graafikaklassi ja litograafia- (1920) Ning trüki- ja tsinkograafiatöökoja (1923). Oli 1922-32 ühtlasi Riigi Trükikoja konsultantkunstnik Ning tegi 1920.-30. a-il kaastööd reklaamibüroodele "Ilo", "Ole" ja "Gravis". Käis 1922-23 loomereisil Saksamaal, Austrias j Shveitsis, 1928 Austrias, 1930 Rootsis ja 1946 Armeenias (koos R. Kaljoga jmt.). Töötas 1950-58 ERKI-s, oli joonistuskat. juh. (a-st 1951 prof.). ENSV tnl. kunstnitegelane (1947), ENSV rahvakunstnk (1957), NSVL rahvakunstnik (1969), NSVL Kunstiakadeemia kirjavahetajaliige (1958).

1920.-30. a-il tegutses peamiselt tarbekunstnikuna (ms. dekoreeris saale ja klubiruume Ning kujundas "Estonia" kontserdisaali etendusi). Valdava osa nende kümnendite loomingust mooduustab tarbegraafika, sh. raha-, margi- ja märgikavandid. Reindorff oli esimeste Nõukogude Venema kirjamarkide kujundajaid, seejärel kavandas marke ka Eestis (nt. leoparfivapiga mark,1928-35, ja sari Pirita 1436-1936).Kujundas münte ja rahatähti: Toompea motiiviga kahekroonise (1930), X üldlaulupidu tähistava (1933) ja viikingilaevaga ühekroonise mündi (1934), rahvarõivas neiuga 10-kroonise (esimene emissioon 1927) ja pankranniku motiiviga 50-kroonise rahatähe (1929); sai 1926 Eesti Vabariigi rahatähtede võistlusel I auhinna. Reindorffi nahkehistöökavandeil (1923-26) oli tähtis osa E. Taska töökoja toodangu ilmekujunemisel. Nendes ühenda ta klassikalises laadis stiliseeritud rahvakunstimotiive, peamiselt lillornamenti, oskuslikult kirjaga (A. Kitzbergi album, 1926, nahavool, põime). 1930. a-il kavandas R. Tavasti töökojale rinnamärke, sealhulgas sõjaväe eraldusmärke. Tegi Kadrioru haldushoone koosolekusaali intarsiatehnikas suprapordi ja laua kavandi (1939). Reindorffi selleaegsed raamatukujundused on art deco'likud ning rajanevad eelkõige kirjal (raamatu "Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskyhingu viis aastat" kaas, 1927; ajakirja "Taie" kaas, 1928-29); illustreeris käärilõigetega R. Pätsi "Lemmiklauliku" (I-VIII, 1935-39). Varase vabagraafikaloomingu moodustavad etüüdlikud joonistused mändidest, põllulilledest ja Pakri saare arhailisest külamiljööst (Väike-Pakri saar, Suurküla tänav, 1921, grafiit). 1920. a-te keskel Põhja-Eesti rannikule tehtud suviste retkede mõjul kaldus Reindorff rahvusromantismi poole, toonivarjundeile ja valgusemängule tuginev käsitluslaad muutus monumentaalsemaks ja ekspressiivsemaks: Võrgukuurid (1925, linoollõige), Tütarsaar, Laeva ehitamine (1926, pastell), Viru rannal (1934, süsi), Toila rannavaated, Eisma kala- ja võrgukuuride ning tormist murtud puude etüüdid. 1940. a-il süvenes Reindorff estampgraafikasse (Tuuleiil, 1943, linoollõige, arhailis-romantiline Õhtu Vormsi saarel ja Võrgukuurid, mõlemad 1943, metsotinto). II maailmasõja järgsete aastate loomingust on tähelepanuväärne vahetuile loodusmuljeile toetuv, Armeenia mägimaastikku ja arhitektuurimälestisi kujutav joonistuste sari (1946) - Sani jõe org, Mäed Bzhni küla lähistel, Surb Sarkisi varemed, Kellatorni varemed Bzhnikülas. Teine, Eesti maastikku jäädvustav joonistuste sari (1947) on suurejooneline ja erinevb eelmisest arhailise külaolustiku rahvusromantilise tõlgenduse poolest (Rannamännid, Rannik, Vana piiriaed ja Õhtu Harju rannal. Romantiline valgusemäng ja meisterlik heleda-tumeda käsitlus on iseloomulikud Lõuna-Eesti ja Saaremaa maastiku joonistustele (Palavad augustipäevad, 1955, Õhtu järve kohal, 1955-56, Vana talu Saaremaal, 1958, Äike läheneb, 1959).Suurejoonelisim poeetilien loodusekujutus, filigraanse detailitöötlusega joonistus Sibeliuse "Finlandia" (1962), on samanimelise muusikateose monumentaalne võrdkuju. 1940.-50. a-il lõi Reindorff ka oma raamatukunstialased tippteosed. Selle aja rikkkalikem ja terviklikem on Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsete juttude" kujundus (1951), milles avaldub kunstniku joonistaja-, ornamendilooja- ja kalligraafimeisterlikkus. Illustreeritavaiks on ta valinud muinasjuttude fantastilismad ja värvikaimad episoodid, millele lõi taustaks Eesti arhailise maastiku ja etnograafilise olustiku. Vanavene kultuuri (arhitektuur, olustik, rõivad) tundmine ilmneb Pushkini "Muinasjuttude" (1949) stiilseis ja äärmiselt puhtalt teostatud illustratsioonides (nõuk. Eesti preemia 1949). Loonud ka eksliibriseid. Tegi omaleiutatud kollaazhitaolises oleoakvatüüpia-aplikatsioonitehnikas dekoratiivmaale. Nii dekoratiivmaalid kui ka paljud varasemad teosed hävisid Tallinna pommitamisel 9. märtsil 1944. Reindorff harrastas liblikate kogumist (tal oli Eesti rikkalikemaid kogusid; nüüd osa sellest Eesti Loodusmuuseumis).
"Pallase" direktor 1929–1940
"Pallase" direktor 1919–1925
"Pallase" direktor 1925–1929
"Pallase" direktori kt 1924–1925
Ants Laikmaa
Kristjan Raud
kunstnikunimi aastatel 1936–1940
Starkopf-Rea
Eluaeg: 1889 – 1966
oli eesti skulptor
1921-1923 oli ta Pallase kooli juhi rollis, direktori kt
Ants Laikmaa
Kristjan Raud
Eesti kunst
Adamson-Eric
(Erich Karl Hugo Adamson)
Eduard Taska
Suur mõju –
uued viljelejad
isikupärase käekirjaga modernistlikud realistid või hilised impressionistid
esteetiliste ja ühiskondlike põhimõtete põhjal
nägemisnauding meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest
solidaarsustundega kujutatud, realistlikud ja asjalikud
külamaastikud, pildid patriarhaalsest, näiteks rannarahva elust
See, et EW loodi 24.02.1918, pole fakt, vaid poliitiline kokkulepe, mis kivistus faktiks Pätsi ja Ko soovil, kes oli seotud just tolle kuupäevaga. Fakt, nagu olen siin varemgi osundanud, ongi ajalooteaduses ja -kirjutuses vaid kivistunud arvamus, ajalugu ise on aga elastne. Õiguslikus mõttes loodi Eesti riik juba 15./28.11.1917, ehkki siis ei öeldud välja selle täpset nimetust (pealegi oli asjal P&Ko jaoks see halb mekk man, et asja juhtis keegi hr Tõnisson); lisaks kuulutati veebruaris 1918 välja mitte EW, vaid "demokraatiline wabariik" (vt Iseseisvusdeklaratsiooni), ja tehti seda mitte 24.02., vaid 23.02. (paraku mitte seal, kus viibisid P&Ko). Niisiis EI OLE tegemist vaieldamatu tõsisasjaga. Tõsiasi on vaid see, et tänapäeval tähistame EV aastapäeva 24.02.

See on tsitaat Andres Adamsoni e-kirjast Haridusfoorumis 02.02.2012
Ja kui me räägime "riigi loomisest", siis peame esmalt mõistma, mida me riigi all silmas peame ja riigi loomine ei saanud kindlasti toimuda ei ühel ega teisel juba nimetatud päeval, vaid see sai alguse I põhiseaduse vastuvõtmisega (15.06.1920) ja lõppes (kui nii võiks öelda) põhiseaduslike institutsioonide tööle hakkamisega.

Ahti Randmere e-kirjast 02.02.2012
Väljavõtteid minu kunstiajaloo konspektist 1973-74.aastast:
https://lh6.googleusercontent.com/-axI4Wad4ayg/Ty2bhplKmGI/AAAAAAAAK8g/uRh9yJsnqHE/s640/eesti%2520kunstiajaloo%2520konspekt53.jpg
Eduard Viiralt
Amandus
Adamson
Ka Eesti
suurmeistrite mõju

RANNALINN, SEENRÕDU JA VIINAKAPP

Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa 13O



Kutse näituse avamisele 15.02.2012, kell 17.00.



Imetletuimad funkvillad ja kõige rahvuslikum esindusmööbel on vastuolulise arhitekt Olev Siinmaa (1881–1948) kaks poolust.

Ilma temata poleks Pärnust saanud suvepealinna. Planeerija ja arhitektina andis ta kuju moderniseeruvate eestlaste uuele tegevusele - rannalinna nautimisele ja Eesti esimesele linna teadlikule brandimisele. Hele modernistlik rannalinna arhitektuur selle sümboli, betoonist seenrõduga on üks tahk Siinmaast, kes tõusis Ülejõe tislerist Pätsile rahvuslikus stiilis esindusmööbli kavandajaks. See oli aeg, mil riigile otsiti eestipärast fassaadi.

Näitusel eksponeeritakse arhitektuuri nii mitmete senitundmata vanade kui uute, 2011 olukorda fikseerivate fotode kaudu. Esmakordselt on Riigiarhiivi kaustadest välja pääsenud paljud originaaljoonised. Ent erilise haruldusena saab näitusel kokku suur hulk sõdadevahelise Eesti kõige hinnalisemat esindusmööblit, mis mitte kunagi varem pole neist kabinettidest lahkunud. Või vähemalt mitte selleks, et kõrvu seistes pakkuda meile disainiajaloolist võrdlusvõimalust. Eksponeeritakse mööbliesemeid Vabariigi Presidendi ja Eesti Panga presidendi kabinetist, samuti peaministri ametikorteri salongi garnituuri, mis praegu asub Riigikogu esimehe kabinetis. Väljas on president Pätsi residentsi, Kadrioru lossi eesti tubade viinakapp ja suveresidentsi, Oru lossi hävingust säilinud mööblitükid. Tänu väga paljude lahkele vastutulelikkusele sünnib Rotermanni soolalaos kuuks ajaks unikaalne kooslus.

Näitusega koos ilmub 300-leheküljeline kataloog Siinmaast.



Eesti Arhitektuurimuuseum

Ahtri 2, Tallinn 10151

www.arhitektuurimuuseum.ee
Full transcript