Loading presentation...

Present Remotely

Send the link below via email or IM

Copy

Present to your audience

Start remote presentation

  • Invited audience members will follow you as you navigate and present
  • People invited to a presentation do not need a Prezi account
  • This link expires 10 minutes after you close the presentation
  • A maximum of 30 users can follow your presentation
  • Learn more about this feature in our knowledge base article

Do you really want to delete this prezi?

Neither you, nor the coeditors you shared it with will be able to recover it again.

DeleteCancel

Make your likes visible on Facebook?

Connect your Facebook account to Prezi and let your likes appear on your timeline.
You can change this under Settings & Account at any time.

No, thanks

''Ei ole meri, ei ole maa, laevad ei sõida, aga käia ei saa.'' - ehk mis on soo?

Põhikooli õppematerjal viiendale klassile. Autorid: Ly-Marleen Tamme & Mari-Liis Toomemägi
by

Mari-Liis Toomemägi

on 11 April 2015

Comments (0)

Please log in to add your comment.

Report abuse

Transcript of ''Ei ole meri, ei ole maa, laevad ei sõida, aga käia ei saa.'' - ehk mis on soo?

''Ei ole meri, ei ole maa, laevad ei sõida, aga käia ei saa.'' - ehk mis on soo?
Soode tekkimine
Maismaa soostumine
Maismaa võib soostuda kestva liigniiskuse tõttu. Nii on tekkinud sood maismaa madalamatesse osadesse nagu näiteks orgudesse ja nõgudesse, sest seal on põhjavesi maapinna lähedal. Suurem osa praegustest soodest on tekkinud madalatele ja tasasele aladele. Mõnel pool on soode tekkele kaasa aidanud pinnavee liikumist takistavad rannavallid ja vettpidav aluspõhi. Lohkudes, kus vesi ära ei voola moodustub muda ja sellele turvas, millel hakkavad kasvama madalsootaimed.
Mis on soo?
Soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. Samuti on soo oluline tunnus, et seal tekib ja koguneb turvas. Turba ladestumine võtab väga kaua aega. Seetõttu on teadlased kokku leppinud, et nimetavad sooks sellist märga ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm.
Soo tekkimine
Kuna turvas tekib väga aeglaselt, kujuneb ka soo tohutult pika aja jooksul. Soode tekkimine ja turba ladestumine on tingitud kliimast, pinnamoest ja pinnakattest ning hüdrogeoloogilistest tingimustest. Soo tekib seal, kus maapind püsib märjana aastaringi, kuid igasugune märg maa pole siiski veel soo. Looduslike tekkeviise on kaks: veekogu kinnikasvamine või maismaa soostumine.
Eesti sood
Turvas
Aasta- aastalt koguneb soo pinna-
le üha rohkem osaliselt lagunenud taimeosakesi ja nendest moodustubki turvas. Turvas on küll taastuv loodusvara, kuid siiski taastub see väga aeglaselt. Teistes kooslustes lagunevad kõik taimejäänused lühema või pikema aja jooksul täielikult. Soo väga niiskes ja hapnikuvaeses pinnases jääb aga lagunemine pooleli. Tavaliselt tekitavad turvast turbasamblad. Mõnikord on turba tekitajateks ka muud taimed, näiteks pilliroog ja villpead.
Üle viiendiku meie kodumaast moodustavad sood. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on meil väga paju soid. Eesti sooderohkus on tingitud kahest asjaolust, esiteks on siin suuremas osas tasane maa ning seetõttu voolab sademete vesi merre aeglaselt. Teiseks on meil soode tekkimiseks ja arenguks väga soodne kliima.
Eestis paiknevad sood ebaühtlaselt, suured sood on tasastel aladel (Pärnumaa ja Ida-Virumaa).
Eestis on 9836 sood, mille kogupindala ulatub 1 009 101 hektarini. Eesti territooriumi pindalast moodustab see 22,3%. Eriti soorohked piirkonnad on Pärnumaa, Järvamaa, Tartumaa. Tuntumad sood on: Puhatu (468 km²), Epu-Kakerdi (417 km²), Lihula-Lavassaare (383 km²) ja Sangla (342 km²).
Soostik
Soostik on lähestikku asuvate soode kogum. Soostikud kujunevad soode suurenemise ja liitumise tulemusel. Soostik haarab ka ala muid maastikukomponente, nagu näiteks soosaari, järvi ja ojasid. Eestis paiknevad suurimad soostikud on Puhatu, Epu-Kakerdi ja Lihula-Lavassaare soostik, samuti Soomaa ja Emajõe-Suursoo soostikud.
Soode tekkimine
Järve kinnikasvamine

Järve kinnikasvamine toimub siis kui vees on rohkesti taimede kasvuks vajalikke toitaineid. Seetõttu hakkavad vohama erinevad taimed. Nii jääb järjest madalamaks veetase aga pakseneb tuba- ja mudakiht. Lõpuks kasvab järv täiesti kinni ja kaldataimed hakkavad kasvama ka endise järve keskosas. Selle tulemusel kujuneb madalsoo.
Head tuju õppimisel!
Mis on madalsoo?
Kui maismaa on soostunud või järv kinni kavanud, hakkab arenema soo. Esimeseks arenguetapiks on madalsoo. Sageli paiknevad need nõgudes või ogudes. Soostunud ala on nüüdseks vallutanud rohttaimed. Madalsoosdes on tingimused taimede kasvuks küllaltki soodsad. Pinnases leidub rohkesti taimedele vajalikke toitaineid, need toob siia pinnavesi.Taimede juured ulatuvad seal ka põhjaveeni. Pikkamööda koguneb turvas, pinnas muutub hapukamaks ja toitainete poolest vaesemaks. Paljudele rohttaimedele see ei sobi ja nende asemel hakkab siin-seal kasvama turbasammal.
Mis kasvab madalsoos?
Esialgu hakkab madalsooded kasvama pilliroog või katavad maad peamiselt tarnad. Kuid nende kõrval leidub ka kaunite õitega taimi, nagu näiteks soopihl, kalla sugulane soovõhk, ubaleht ja aediirise sugulane kollane võhumõõk. Madalsoodes kasvab ka palju põõsaid, näiteks pajusid. Puudest saavad madalsoos kõige paremini hakkama sookased.
Tarnad
Tarn on kõrreliselaadsete seltsi kuuluva lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond. Tarnade pikad ja kitsad lehed sarnanevad kõrreliste lehtedega, kuid nende varred on enamasti kolmnurksed.
Pildid: http://et.wikipedia.org/wiki/Tarn
Soopihl
Pilt: www.soomaa.net
Soovõhk
Pilt: www.cybernature.ee
Ubaleht
Pilt: commons.wikimedia.org
Kollane võhumõõk
Pilt: www.cybernature.ee
Sookask
Pilt: et.wikipedia.org
Siirdesoo
Pikkamööda suureneb taimestikus sammalde hulk. Samblavaip hoiab vett maapinna lähedal ja takistab õhu juurdepääsu taimede juurtele. Turbasamblaist tekib üha rohkem turvast ja paljude taimede juured ei ulatu enam läbi turbakihi mulda ega saa sealt toitaineid. Sood, milles leidub nii madalsoole, kui ka rabale omaseid taimi nimetatakse siirdesooks. Selline soo on üleminekujärk madalsoo ja raba vahel.
Mis kasvab siirdesoos?
Turbasamblamätastel hakkavad kasavama rabataimed nagu näiteks tupp-villpea ja jõhvikas. Puudest võib siirdesoos lisaks kaskedele näha ka üksikuid kiduraid mände. Siirdesoos kasvavad mätaste vahel madalsootaimed, mätastel aga rabataimed.
Tupp-villpea
Pilt: blackblade.planet.ee
Jõhvikas
Pilt: et.wikipedia.org
Mänd
Pilt: lemill.net
Raba
Tasapisi laienevad siirdesoodes turbasamblamättad ja kasvavad lõpuks omavahel kokku. Kui kogu soo on juba paksu turbakihiga kaetud, saame rääkida rabast ehk kõrgsoost. Raba on soo arengu lõpptase. Mõnes rabas puuduvad puud üldse, sellist raba nimetatakse lagerabaks.

Raba
Älved ja laukad
Raba keskosas leidub pruuniveelisi veekogusid - laukaid ja märgi, ajuti veega täitvaid lohke - älveid. Laukad on paarikümne meetri pikkused turbamudased põhjaga piklikud veekogud. Lauka sügavus võib olla mitu meetrit, selle põhja aga ei näe, sest vesi on tume. Kaldad on järsuservalised. Laukavees ei ole haigusttekitavaid baktereid ja seda võib vabalt juua. Älves tekib lohku, kust vesi ära ei voola ja nii on lohk ajuti veega täidetud. Raba pinnases näeb älves välja mõnesentimeetrise läbimõõduga roheline laik. Sinna astuda on väga ohtlik, sest jalg vajub sügavale turbasse. Älvest võib pikapeale areneda laugas.
Pildid: www.timetrap.ee & www.looduskalender.ee
Raba taimestik
Rabas ei ulatu enam taimede juurd põhjavee ja toitaineterikka mullani. Toitaineid saavad taimed ainult sademeveest ja rabale langenud tolmust. Rabataimestik on võrreldes teiste soo arenguetappidega liigivaene. See on sellepärast nii, et turbas olevaid väheseid toitaineid on taimedel raske kätte saada. Rohttaimi on rabas vähe: silma hakkavad valgete õisikututtidega villpead. Kõrrelisi rabades peaaegu polegi, kui see-eest on rabas on palju puhmaid, neil aitavad toitaineid kätte saada seened. Rabas on paljudel taimedel nahkjad lehed, sest sellistest lehtedest aurustub vähem vett.
Turbasamblad
Rabas valitsevad tubasamblad, need moodustavad tiheda taimevaiba. Turbasamblaid on mitut liiki, erinevatel liikidel on erinevad värvid. Nii võib neid leiduda pruuikaid, kollakaid, punakaid ja isegi lillakaid. Turbasamblad on veerikkad, koos turbaga moodustavad nad justkui käsna, mis on täis hapukat ja toitainetevaest vett.
Paju
Pilt: commons.wikimedia.org
Huulhein
Peamiselt älveste servades kasvavad putuktoidulised huulheinad. Kõige tavalisem on ümarleheline huulhein. Taimel on ümmargused lusika kujulised lehed, mis on üleni karvadega kaetud. Karvakeste otsad on kleepuvad, sinna jääb saak justkui kärbselindile kinni. Huulheina saagiks on sääsesuurused putukad ja ämblikud. Huulhein püüab putukaid lisatoiduks, sest ta ei saa kasvupinnasest piisavalt toitaineid kätte.
Pilt: hetkedfotos.com
Pilt: pilt.delfi.ee
Rabamurakas
Rabamurakat teame teama maitsvate merevaigukarva marjade järgi. Rabaservas võivad need katta tiheda vaibana kogu maapinna. Üsna lopsakaks kasvav murakataim, mis ka marju kannab, peab saama korralikult toitaineid. Selleks on murakal võimas maa-alune vars ja sügavale ulatuvad juured, mis on tihedalt kaetud seeneniidistikuga.
Pilt: merikekonnake.pbworks.com
Puhmad
Rabale on iseloomulik rikkalik puhmarinne. Puhmad on kääbuspõõsad, mis ulatavad vaid põlvini. Peaaegu kõigi taimede juured teevad koostööd seentega. Paljudel rabataimedel oleks raske nendeta hakkama saada. Juuri ümbritsevad seeneniidid, mille harud ulatuvad taimejuurtest kaugemale. Nii saavad seeneniidid pinnasest paremini toitaineid kätte ja jagavad neid ka rabataimedega. Rabas kasvavad puhmad peavad kogu aeg võitlema pealekasvava turbaga, mis neid enda alla ähvardab katta. Iseloomulikud rabapuhmad on kanarbik, kukemari, küüvits, sookail, jõhvikas, murakas jne.
Kanarbik
Pilt: epl.delfi.ee
Kukemari
Pilt: www.flickr.com
Küüvits
Pilt: kylliphotos.blogspot.com
Sookail
Pilt: roos-on-roos.blogspot.com
Raba loomastik
Rabas on elutingimused karmid ja taimestik liigivaene, seetõttu elab rabas vähem loomaliike kui teist tüüpi soodes või metsades. Rabamännikutes elab rohkem loomi kui lagerabas. Järgmisena uurimegi milliseid linde, putukaid, kahepaikseid ja muid loomasid võib rabast leida.
Putukad
Rabas elab mitmeid putukaliike. Näiteks sääsed, kihulased ja parmud. Need on verd imevad putukad. Sääskede vastsed arenevad rabaveekogudes, parmude omad aga niiskes turbasamblas. Rabalaukad on justkui neile sigimiseks loodud. Igat soojaverelist olendit ründavad putukad ägedalt. Verd imevatest putukatest ja teistest väikestest putukatest toituvad kiilid ja ämblikud. Ämblike leidub rabas hulganisti. Samuti võib rabas kohata ka liblikalisi nagu näiteks kanarbikuöölane.
Kõik on langenud pärast marjulkäimist põdrakärbse ohvriks. Kuigi see putukas toitub pemiselt põtrade ja metskitsede veres, jääb ta tihti ka inimeste rõivaste või juuste külge.
Roomajad
Kõige levinumad rabas elutsevad romajad on nastik, arusisalik ja rästik. Kuigi neid roomajaid ei pruugi sa igal pool rabas kohata. Neid võib kohata kraavipervedel, metsas, niitudel. Rästikutele on peamiseks toiduks konnad ja sisalikud. Rästik on ainukene Eestis pesitsev mürgine madu. Kõik eelnimetatud roomajad on looduskaitse all.
Harilik rästik
Linnud
Soo pakub lindudele varje- ja pesitsuspaiku, kuid vähe toitu. Suur osa lindudest võib ebasoodsal ajaperioodil liikuda parematele jahimaadele ehk otsida lisatoitu mujalt. Kõige sagedamini kohtab linde soosaartel või sooservadel. Rabadest pesitsevad suukured käivad sageli toitu otsimas ümbruskonna põldudel ja niitudel. Soos olles on sookure toiduks konnad ja sisalikud. Kiiidest ja sisalikest toitub hallõgija. Suvisel ajal pesitseb soodes linavästrikke, kiivitajaid, põldlõokesi. Kuid need linnud siirduvad siis mujale, kui pojad hakkavad lendama. Rabas elutseb ka me suurima röövlind - kaljukotkas. Rabasaartel on end sisse seadnud ka rabapüü ja kassikakk.
Sookurg
Pilt: www.naturetours.ee
Kassikakk
Pilt: www.naturephoto-cz.com
Rabapüü
Pilt: www.kalale.ee
Hallõgija
Pilt: www.estbirding.ee
Loomad
Kahepaiksed
Rabades võib kohata peaaegu kõiki Eesti suurimaid imetajaid. Ühed neid elavad seal, teised aga käivad ainult toitu otsimas. Suvel võib rabaservas kohata põtra. Talveks suundub ta aga kuivemasse metsa. Soosaartel elab metskitsi, mäkrasid, rebaseid ja hunte. Rebased ja mägrad kraabivad omale urgusid rabasaartele või rabaserva. Karu külastab sood kevadel, teda ahvatlevad sügisel valminud jõhvikad, mis on talvega magusamaks muutunud. Kevadtalvel külastavad raba valgejänesed.
Rabades elavad putukad on toiduks pruunidele rabakonnadele, kellele sobivad kudemiseks väiksemad rabalaukad. Nime poolest võiks arvata, et neid elab ainult rabas, kuid tegelikult elab neid ka teistes elupaikades. Rabakonn on pruunikat värvi, mis teeb ta rabalauka pruunis vees vähemärgatavaks.
Pilt: www.kalapeedia.ee
Elutingimused soos
Kevad saabub sohu hiljem kui mujale. Öökülmad püsivad siin kauem, sest turvas ei soojene päeva jooksul nii palju kui muld. Öösel aga jahtub rabapind kiiremini. Rabas kasvavad turbasamblad imevad endasse rohkesti vett. Samblavaibas on vesi aga happeline ja hapnikuvaene. Sellises keskkonnas lagundajaid peaaegu ei ole. Sellepärast ei lagune surnud taimeosad täielikult ja nendest moodustub turvas. Rabataimed kinnituvad turbasse, kust nad saavad vaid külma mineraalainevaest vett. Rabavesi on pärit peamiselt sademeist. Ka laugaste ja älvete vees on vähe mineraalaineid, kuid orgaanilisi aineid on seal rohkesti. Need annavad rabaveele pruunika värvuse. Rabavesi on hapu ja sellest pole peaaegu üldse baktereid. Veel on veidi hapu ja mõrkjas maitse.
Soode kasutamine ja kaitse
Sood on meile väga olulise. Need on kasvukohaks ja elupaigaks paljudele loomaliikidele. Samuti on sood tähtsad mageveevarude säilitajad. Lisaks on soo oluline hapniku tootja, sootaimed toodavad hapniku rohkem kui seda soos tarvitatakse. Soodest saab marju ja sooserva metsadest seeni. Kuid majanduslikult on kõige olulisem soost tulev maavara turvas. Sellel on lai kasutus valdkond. Turvast hinnatakse nii taimekasvatuses, kui ka loomapidamises. On avastatud, et turbal on ka raviomadus, näiteks reuma ja liigesepõletike raviks tehakse turbavanni.
Soode kasutamine ja kaitse
Eestis on sood võetud looduskaitse alla. Praegu on kaitse all üle 30 sooala. Üks esimesi soid, mis kaitse alla võeti oli Nigula raba. Paljudesse kaitsealustesse soodesse on rajatud laudteid ja vaatlustorne, et inimesel oleks soos hõlpsam matkata. Kõige enam ohustavad soid kuivendamine, õhusaaste ja kaevandused. Tänapäeval soid enam mõtlematlult ei kuivendata, jäävad sood kuivemaks ka siis, kui neid ümbritsevad alad on tihedalt kraave täis kaevatud. Paljusid Kirde-Eesti soid on rikkunud põlevkivi kaevandamine.
Full transcript