Loading presentation...

Present Remotely

Send the link below via email or IM

Copy

Present to your audience

Start remote presentation

  • Invited audience members will follow you as you navigate and present
  • People invited to a presentation do not need a Prezi account
  • This link expires 10 minutes after you close the presentation
  • A maximum of 30 users can follow your presentation
  • Learn more about this feature in our knowledge base article

Do you really want to delete this prezi?

Neither you, nor the coeditors you shared it with will be able to recover it again.

DeleteCancel

Minnes ajas tagasi

No description
by

Hille Väljaotsa

on 28 May 2017

Comments (0)

Please log in to add your comment.

Report abuse

Transcript of Minnes ajas tagasi

1868
Esimesed raamatukogu
hooldajad-vastutajad
Minnes ajas tagasi...
Iisaku kirikuküla kui kogu Lõuna-Alutaguse kultuurielu sünniaasta.

1905
Bibliotekar (juhataja) - kooliõpetaja hr Arnold Puusepp ja abi hr Aleksander Sarap.
1908
Uueks juhatajaks valitakse endine abi hr Aleksander Sarap
1907
1909
1910
1911
1922
1926
Raamatukogu asub Iisaku Muusika ja Kirjanduse Seltsi maja einelaua ruumes, kus tema kasutuses on üks tuba põrandapinnaga 18 m2;
raamatukogul on tarvitada üks kapp, missuguses on neli jooksevmeetrit riiuleid, millest jätkub ja mis vastavad raamatukogu nõuetele;
sisse on seatud vihikkataloogid;
raamatukogu on avatud üks kord nädalas pühapäeval, iga kord kaks tundi;
tarvitaja võib korraga laenutada 3 köidet, mis peab tagastatama kahe nädala jooksul;
iga üle aja peetud raamatu pealt nõutakse trahvi 25 marka nädalas;
piirkonnas ajutiselt viibivatelt tarvitajatelt nõutakse tagatist 1000 marka.

Veel andmeid
1926. aastast
Raamatukogu fondis 322 raamatut:
152 ilukirjanduslikku teost
10 üldteost
12 usu-, mõtte- ja kasvatusteadusest
12 ühiskonna- ja õigusteadusest
10 keele- ja kirjandusteadusest ja kunstist
27 matemaatika, loodus- ja arstiteadusest
69 rakendusteadustest
3 maade- ja rahvasteteadusest
23 ajaloost
2 teost lastekirjandusest
1928-1929
1935
Eestis kuulutatakse välja raamatuaasta
1886
"Meil Peipsipoolsetel eestlastel on väga vähe sellest näha ja kuulda, mis mujal eestlaste hulgas sünnib. Näitemängud, raamatukogud ja muud, mis teistel kohtadel harilik asi on, on siin piaaegu tundmata. Ainus lõbustaja on meil Iisaku laulu ja mängukoor, kes oma tubli juhataja R. Th. Hanseni all kuulajaid vaimustusega täidab..." Valgus (1886)

1912-1913

Iisaku Muusika ja Kirjanduse Selts võtab vastu otsuse asutada seltsi juurde oma raamatukogu.
Raamatukogu asutamiseks määratakse 100 rubla ja valitakse 12-liikmeline komisjon.
Lugemismaksuks määratakse 30 kopikat aastas.
Laenutamise tähtajaks oli kaks nädalat.
Raamatukogu esialgseks asukohaks sai Palmbergi maja.

R. Th Hansen komponeerib laulu
"Ema süda" L. Koidula sõnadele

"Isaako köster Hansen olla hiljuti ka laulukoori assutanud, kes joba kaunis wahwaste nelja healega laulnud, mis ni nores koggoduses tännuwäärt assi on."
Eesti Postimees (1868)
1882
Asutatakse Iisaku Muusika ja Kirjanduse Selts,
mille esimeheks valitakse isand
Mihkel Selli.
"...Iisaku Muusika ja Kirjanduse Seltsi asutamine toimus nähtavasti ajakirjanduses ilmunud teiste seltside asutamise eeskujul. Taheti ajaga kaasas käia ka sel alal. Seltsitegevuse alla kuulus ka näitemängu tegevus kui üks kirjanduse alaliik. Mõne aja pärast laienes see ala raamatukogu asutamisega seltsi juurde."
Helend Peep
Seltsi eestseisus revideerib raamatukogu asutamise kulusid:
Raamatud (pookimata) 79. 80 rbl
Raamatute pookimine 21. 18 rbl
Raamatute vedu 1. 03 rbl
Väljaandmise raamat 0. 45 rbl
Raamatukogus on kokku 105 köidet 102 rbl ja 46 kop väärtuses
Muusika ja Kirjanduse Seltsi aastakoosolekul kinnitatakse raamatukogu kasutusmaksuks 30 kopikat aastas.
Lugemise aeg lükati kahe nädala pealt nelja nädala peale.
Valmib Iisaku Muusika ja Kirjanduse Seltsi maja, mille ruumidesse tuuakse ka raamatukogu.
Raamatukogu raamatute tarvis valmistab hr A. Danilow uue kapi.
Uute raamatute ostuks eraldab selts
10 rubla.


Seltsi üldkoosolekul palub raamatukogu juhataja hr Sarap end ametist vabastada, kuna elab kaugel.



Juhataja kohused lubab enda peale võtta hr Aleksander Nipsust.
Raamatute lugemismaks alandatakse
30. kopikalt 15. kopikale.
Taas valitakse uus raamatukogu juhataja, lahkunud A. Nipsusti asemele asub seltsi majahoidja-ökonoom Rudolf Treimann.
Raamatukogu täienduseks otsustatakse anda 30 rubla, mida kaupmees hr Tiido Palmberg lahkesti lubab laenata.
Iisaku Muusika ja Kirjanduse Seltsi raamatukogu aruandest:
aasta lõpul on raamatukogus 558 köidet raamatuid;
raamatukogu täiendamiseks kulutas selts 4500 marka;
aasta jooksul laenutati 1560 raamatut:
laenutamine on tasuta.
1925
Eestis hakkab kehtima
"Avalikkude raamatukogude seadus"
Raamatukogu juhatajana töötab Alvine Treimann;
raamatukogul on kirjanduse muretsemiseks 7000 marka ja riigieelarvest toetust 15 000 marka.
Raamatukogu tarvitajad jagunesid järgmiselt:
vanuses 15/19 - 9
vanuses 20/29 - 11
vanuses 30/39 - 7
41 ja vanemad - 2
Üldse kokku tarvitajaid 29, kellest mehi 17 ja naisi 12, neist kooliõpilasi kolm. Raamatukogu tarvitasid meesterahvad 29 ja naisterahvad 21 korda.
Suuremad takistused aastategevuses:
puudub kohane jõud raamatukogu juhatajaks!
Raamatukogu kuulub alates 1925. a Viru maakonna Iisaku valla avalikkude raamatukogude võrku;
raamatukogu juhatajaks Armilde Koppel;
raamatuid 415 eksemplari, enim ilukirjandust - 234, kõik raamatud eestikeelsed;
kirjanduse muretsemiseks kokku 140 kr - vallavalitsuselt 70 ja haridusministeeriumilt 70;
uute raamatute soetamiseks kulutati 125.33 kr;
raamatukogu tarvitajaid 98 - 47 meest ja 51 naist.
Raamatuaasta tähistamisest Iisaku vallas:
raamatuaasta komitee juhatajaks kooliõpetaja Elmar Liiv;
peeti 6 juubeliaktust, neist 5 koolides;
korraldati raamatunäitus;
Iisaku Muusika ja Kirjanduse Seltsi
poolt korraldati pidu Iisaku avaliku
raamatukogu kasuks;
korraldati raamatuaasta propagandaline
koosolek, kus kõneles Joh. Jaanis "Omariiklusest ja raamatust" ning esines seltsi laulukoor. Pääsmeks raamatuaasta rinnamärgid.
1936
Iisaku Muusika ja Kirjanduse Seltsi üldkoosolek otsustab
18 poolt- ja 12 vastuhäälega
viia raamatukogu seltsi hoole alt vallamajja
.



Seltsi raamatukogu saab valla raamatukoguks.
1939 /1940
Raamatukogu sisaldab 1153 köidet, kõik eestikeelsed;
raamatukogul on osakonnad Jõugal, Kurus, Vaiklas, Varesmetsas;
tulud haridusministeeriumilt 62.79, vallavalitsuselt 152.21 - kokku 225.40;
kulusid 193.46 väärtuses: raamatutele 114.14, ajakirjadele 1.09, köitmisele 24.29 jne;
annetusena saadud raamatuid ja ajakirju 77.30 väärtuses.

Kõige loetavamad raamatud:
Mardikas "Tint" , "Konarlik tee"
Gailit "Karge meri"
Metsanurk "Soosaare"
Kabur "Reet Tammiku"
Hanko "Maailmasõda"
"Eesti iseseisvuse sünd"

1942
Valla Avalikus Raamatukogus on 974 köidet.
Raamatukogu töötab üks kord nädalas.
Raamatukogu juhatajaks on
Ellinor Peep
(sünd 9.06.1906, Iisaku 6-kl Algkooli õpetaja).
1947-1958
Raamatukogus töötab
Anita
(Tamme) Raidma

1955 on raamatukogu 50 päeva suletud, kuna töötaja pidi olema:
Jõhvis pangas, aruandeid esitamas või seminaril
kultuuriosakonnas
külanõukogus tööl
agitpunktis valves
Iisaku Tarbijate Kooperatiivis inventuuri tegemas
valimispäeval rahvamajas
koolinoorte žürii istungil
arhiivi korrastamas
rahvamajas loosungeid valmistamas
rahvamajas põllumajandusnurka kaunistamas
rahu allkirju kogumas
kolhoosis maisi külvamas
külvipindade loendust läbi viimas
seminaril MTJ-s (masina-traktorijaamas)
rahvakoosolekul
2 päeva haige

1956
Raamatukogul uus asukoht - Tsõganovi ehk endises Kalmu majas, koos külanõukoguga.
Raamatukogu teeb koostööd rahvamajaga. Ürituste organiseerimisel on abiks kohaliku kooli noored õpetajad. Rajoonilehes ilmub K. Ilma artikkel "Huvitav kirjandusõhtu":
"Möödunud pühapäeval toimus rahvamajas huvitav kirjandusõhtu teemal
T. Dreiser ja tema romaan "Ameerika tragöödia".
Õhtul esitati 3 ettekannet Iisaku seitsmeaastase kooli õpetajate poolt.
J. Mölder andis lühikese ülevaate kirjaniku elust ja loomingust, tegi lühikese sissejuhatuse romaanile "Ameerika tragöödia". Õpetajad E. Mölder ja L. Männik pühendasid oma ettekanded juba suurromaani analüüsimisele.
Sisukatele ettekannetele järgnes kontsert. Tormilise aplausi osaliseks said solistid, kes esitasid laule estraadiorkestri saatel. Kontserdile järgnes tants.
1958
Raamatukogus on 358 lugejat, neist töölisi 178 ja teenistujaid 52, vene rahvusest lugejaid 44.
Paremini õnnestunud üritused:
Kirjandusõhtu V. Lacise romaani "Tiivutud linnud" järgi - rahvamajas, osavõtjaid üle 150 inimese;
Mahtra sõja 100. aastapäeva tähistamine.
A. Vetekaja kirjutab rajoonilehes:
"Hiljuti tähistati "Mahtra sõja" 100. aastapäeva Iisaku rahvamaja ja raamatukogu korraldusel.
Vitriinis oli A. Raidma välja pannud kirjandust ja pildimaterjale, mis selgitasid 1858. aasta talurahva-ülestõusu sündmusi Mahtras.
Pärast päevakohast ettekannet esitasid Iisaku rahvamaja isetegevuslased näidendist "Mahtra sõda" ühe vaatuse."
1959-1961
Raamatukogus töötab
Eda Terep
Näitused-väljapanekud 1960. aastal:
XXI kongressi ja pleenumite materjale
Tšehhovi loomingut
Põllumajanduslikku ja loomakasvatuslikku kirjandust
Mida teada, et olla terve
Mida peaks iga naine teadma
Rahvakohtunik meie õiguste kaitsel
Nemad võitlesid meie õnne eest
Spordihuvilisele
Mida teame raadiost
Mihhail Šolohhov 55
Gontšarovi loomingut
Töö, väsimus, puhkus
Noored kodusõja aastail
Lenini teoseid (rahvamajas)
1962-1965
Ilse Õunap
töötab neli päeva nädalas (T, N, R kell 12-18 ja K 10-15) Iisaku raamatukogus ja kaks päeva (L ja E 12-18) Jõuga raamatukogus.
Raamatukogu asub nüüd Alutaguse Metsamajandi kontori hoones.
Tegutseb 7-liikmeline raamatukogu nõukogu (esimees metsatehnik E. Jõemaa, liikmed kooliõpetajad S. Nahk ja E. Saarepuu, abimetsaülem M. Tasa, sovhoosi raamatupidaja H. Kortin), kes on abistanud massiürituste läbiviimisel, raamatute kojukandmisel jne.
1966
Raamatukogu kolib endisesse valla vaestemajja, naabriks taas külanõukogu.
Raamatukoguhoidjana töötab Heinrich Karp
K-Järve Rajooni raamatukogu kontroll külastab raamatukogu ja tuvastab, et ruumid peale kapitaalremonti puhtad ja hubased, kuid esineb rida puudusi:
päevik täidetud puudulikult - lugejad ümberregistreerida;
vananenud kirjandus maha kanda;
ajakirjad köita vastavalt liikidele;
fond korrastada alfabeetiliselt;
alustada kataloogimist;
fondis tarvitusele võtta liigieraldajad;
välja tuua võlglased.
1968-1969
Raamatukogus töötamise aega meenutab Koidu Karus (Hanstein):
"Raamatud tulid keskraamatukogust. Rahalist poolt ei tea. Lugejad valisid ise raamatuid või valisime koos.
Kataloogid-kartoteegid pidid olema ja kogu olemasoleva fondi kohta, lugejad eriti ei kasutanud, kui ehk mõni õpetaja või keegi, kes otsis midagi väga konkteerset.
Laenutusel piire ei olnud ja aeg oli vist kolm-neli nädalat. Võlglastele, kes olid aasta või enam raamatud tagastamata jätnud, sai helistatud-kirjutatud-taga otsitud, aga üldiselt kanti palju aktiga maha.
Loeti ilukirjandust ja kuna välismaist kirjandust praktiliselt ei olnud, siis ikka eesti autoreid - Luts, Vilde, Tammsaare...
Olid temaatilised õhtud. On meeles üks suurepärane luuleõhtu Iisaku Rahvamajas, Tutvustati uuemat luulet, oli näitus, oli viktoriin ja auhinnad, tants ja üldse mõnus koosviibimine. Esines kooli kirjandusõpetaja Ilse Teeväli. Publikut oli ohtralt."
1968-1972
Raamatukogus töötab
Juta Lomp
,
kes pühendab ennast lastetööle.
Tegutseb mudilaste kirjandusring
"Esimene rida"
Sulg saab kergust mõttelennust.
Rida juurde nõuab lisa.
Lõimet kalliks luulekangaks
ketrab "Esimene rida".
Kui seisad ja kuulata oskad,
Peipsi kohin Iisaku kostub.
Kostavad lainete salajutud,
nende naer, mure ja nutud.
Kui seisad ja vaadelda oskad,
näed lainete vahuseid losse,
taevani kõrguvaid kupleid,
voogude riigis kui supled.
Tule kaasa me metsade rüppe,
kuulata, mida ta ütleb:
räägib õitsevast sõnajalast,
udukuninga tütrest kenast.
Räägib sinilillede ballist,
räägib jänesest, oravast hallist,
kuidas karu käib kuusikus ringi
ja kurg otsib soomülkas kingi.
On metsades päratu rikkus,
käi ringi, saad sinagi rikkaks.
Kask kallab kulla su rinda,
haab annab helinat hinge!...
1971
K-Järve rajooni TSN TK kultuuriosakonna juhataja R: Hindpere pöördumine Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Riikliku Raamatukogude Inspektsiooni juhataja sm I. Tingre poole:
"...palume leida võimalusi teise ametikoha eraldamiseks Iisaku külaraamatukogusse.
Iisaku külaraamatukogu teeninduspiirkonda kuulub 21 küla, elanike arvuga 1885, perede arvuga 793. Iisaku asulas on 650 elanikku, Iisaku Keskkoolis 320 õpilast. Teeninduspiirkonnas kaugemad külad asuvad 15-20 km kaugusel, kuhu oleks hädavajalik organiseerida laenutuspunktid, arvestades elanike arvu.
1970. a oli raamatukogul 531 lugejat, kellele teostati 10180 laenutust. Lapsi oli lugejaiks 236. Lugejate arvu suurus, eriti laste osas, tingib sagedase külastatavuse, mistõttu ei jää raamatukogu juhatajal faktiliselt aega tegeleda laenutus-punktide tööga ning raamatufondi raamatukogulikul kujundamisel."
1972-1974
Raamatukogus kaks töötajat: Juta Lomp ja Tiia Kaarlõp, sügisest vahetab J. Lombi välja Viljandi Kultuurharidustöö Kooli lõpetanud Silvi Joost (Meerits).
Meenutab Silvi Joost:
"Vahel mõtlen Iisaku peale, ilus koht, aga seostub siiski paraku minevikuga, olnuga. Kujutan ette, et tolleaegseid inimesi pole enam, pean silmas Roosit (Rosalie Lilleberg), kelle majuliseks olin, kiriku-õpetaja Kuljust ja paljusid teisi. Vahel on minevikku õudne kergitada, sest neid, kellega olid ja keda tollal tundsid, ei ole enam. Jääb tühjus nagu oleks mingi etapp elust kadunud.
Olin liiga noor ja võitlusvaimu vähe, et üksi hakkama saada, eks ma otsisin oma kohta, aga Iisaku ei saanud omaseks. Lõpetasin kooli 1972 ja kolisin Iisakust ära peale kohustuslikku kolme sundaastat. Võib-olla see oligi põhjuseks, miks varem ei läinud."
1976-1980
Raamatukogu juhataja Silvia Pihlak, meenutab:
"Raamatukogu lahtiolekuajad olid kella 9.00-17.00. Oli ka laenutuspunkt Iisaku sovhoosi dispetšer-saalis, kus igal reede hommikul said sovhoosi töötajad raamatuid laenutada ja tagastada.
.."
Korraldasin suulisi üritusi ja raamatute arutelusid (Kaugver "Suurte arvude seadus", Biin "Tema kuninglik kõrgus"), koos käis raamatusõprade klubi. Populaarsed olid reisimuljete- ja luuleõhtud"
1980
Ühisel pildil praeguse kohaliku ettevõtja ja vallavolikogu esimehe Priit Palmetiga.
Noor raamatukoguhoidja Hille Karukäpp oma esimesel töösuvel peale Viljandi Kultuurikooli lõpetamist.
1983-1984
Raamatukoguga käib tutvumas Maie Gross Raamatukogude Inspektsioonist, kes jääb Iisaku Raamatukogu tööga üldjoontes rahule.
Raamatukogu juhataja esimene välisreis kultuuriministeeriumi grupi koosseisus - Bulgaaria Rahvavabariiki.
Iseloomustus-soovitusest: Iseloomult on Hille Väljaotsa sõbralik ja seltsiv, moraalselt kõlbeline ja ustav kodumaale :))))
1985
Raamatukogu saab endale uued ja suuremad ruumid vanas lasteaias, endises kogudusemajas.
Põnevaid tegemisi ja huvitavaid ettevõtmisi :
Kirjandus- ja luuleõhtud:
"Talendi maagia" (M. Under 100)
"Tuglasega rahutul rajal"
"Üle aia vaatab aeg" (H. Männi loomingust)
"Luuletõelisus" (D. Vaarandi luule põhjal)
"Õpeta mulle oma kodu tunnet"
"Mu süda on ikka olnud peos justkui lill..." (M. Veetamme loomingu põhjal)
"Juhan Liivi lugu"
Mu elulugu on mu laulud" (A. Haava 125)
"Kalju Lepik - pagulaskonna südametunnistus"
Juhan Saare loominguõhtu"
Raamatuarutelud:
V. Lattiku "Üks pohlavars, üks maasikaleht ja keskele kadakaoksake"
I. Viiding "Perekonna au"
R. Kaugver "Vana mees tahab koju"
B. Vassiljev "Koidikud on siin vaiksed"
V. Saar "Ira"
H. Kiik "Maria Siberimaal"
R. Kaugver "Kas ema südant tunned sa..."
B. Jeltsin "Pihtimus etteantud teemal"
V. Lattik "Pastoraal mummulisest kleidist"
V. Saar "Aprillipäev"
N. Baturin "Noor jää"
Kirjanduslik kohus A. Uustulndi
romaani "Meri, mehed ja jumalad" ainetel.
kirjanduslik ekskursioon Vooremaale;
temaatiline õhtu "Eksliibris - mida ta endast kujutab" (külas eksliibrisekoguja Hulda Lepisk)
kohtumisõhtu poetess Virve Osilaga;
temaatiline õhtu "Kas uskuda horoskoope"
(külas füüsik Rein Aidma);
autogrammide kogumisest (külas autogrammikütt
Helle Rätsep);
kohtumine ajaleht "Leninlik Lipp" toimetusega;
represseeritute mälestusõhtu;
temaatiline õhtu "Iisaku memento"
(kohtumine represseeritu Erich Talvega);
filmi "Tuulest viidud" ühiskülastus Jõhvis
Erinevaid üritusi:
Lastele:
Anderseni muinasjuttude õhtu "Tõelise muinasjutu suurepärane õis"
Kirjandushommik "Laste sõber Heljo Mänd"
A. Lindgreni sünnipäevapidu "Maailma parim"
Kirjandushommik "Sipsik, huviline filmikaamera ja teised"
Kirjandushommik "Tipp, Täpp ja teised"
Vestlus päikesemärkidest "Kes ma olen"
1992-1995

Aastast 1998 raamatukogus kahekesi - teise töötajana Aili Karukäpp
Aastast 2002 raamatukogus
Avalik Internetipunkt
Viimased 22 aastat koolimajas
"Küll on Iisaku raamatukogul ilusad ruumid! Kolmeteistkümnendat aastat on Hille Väljaotsa raamatuhoidja, see siin on kolmas koht, kus tema ise ja tema hoida raamatud. Läinud aasta septembrist on siin, kus praegu, lasteaiaga ühes majas, lasteaia endistes ruumides, sest... Oli siin lasteaias kuus rühma, on kaks. Igalt poolt tõmmatakse kulusid koomale. Aga vallal on palju neid, kes kõik raha küsivad. /...
Lugejaid on raamatukogus
umbes nelisada. On juurde
tulnud. Ajalehed, ajakirjad,
raamatud, kõik lähevad
kallimaks. /.../
Me rääkisime Hille Väljaotsaga küll ka sellest, mida praegu loetakse. Oleks ka edasi rääkinud, kuid siis tuli raamatukogusse üks vahva memm ja võttis me mõtted päris ühte lausesse: "Kuule, Hille, anna mulle see Krahv Monte-Cristo, ma olen teda küll juba lugenud, aga ma loen veel, hea lahe lugeda sel raskel ajal..."

Anton, O. (1993). Anna mulle see krahv...
Maaleht
, detsember.
Luule- ja muusikakavad

Tegemisi jagub
Meie elulood
Iisaku Raamatukogu - Aasta tegija 2013 -
kohalike inimeste elulugude salvestamise eest
Raamatukogutöö lastega
Traditsiooniline üritus
Tuntud inimene raamatukogus
Väike osa Trepigalerii näitustest
110. juubel
26. mai 2017
Iisakusse tuleb köstriks Robert Theodor Hansen, kes avab leeritoas erakooli ja asutab Iisaku laulukoori.
Huvitavaid kohtumisi
Full transcript