Introducing 

Prezi AI.

Your new presentation assistant.

Refine, enhance, and tailor your content, source relevant images, and edit visuals quicker than ever before.

Loading content…
Loading…
Transcript

MERLYN VIDRIGSMANN

MERIT ALLMÄE

JANELI VARIMAA

R14

  • Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab
  • Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
  • Ohutegurite olemasolu sõltub töö ja tehnoloogiliste protsesside iseloomust, kasutatavate seadmete korrasolekust, kaitsevahendite piisavusest ja kasutatavate materjalide omadustest.
  • Seadus ütleb ka, et töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks.
  • Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid.

Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi:

  • parasiitide, viiruste või bakterite põhjustatud nakkused
  • allergiad, millele on põhjustanud kokkupuude orgaaniliste tolmudega, nagu jahutolm ja loomne kõõm, ensüümid ja lestad
  • mürgistused
  • Sundasendiks loetakse asendit, kus töötaja peab viibima ühes asendis (istuv, seisev) või tegema tööd füsioloogiliselt ebaloomulikus (ebamugavas) asendis ja lihaste pideva pinge all (kükitamine, küünitamine, põlvitamine jne)
  • Müra on töötaja tervist kahjustav heli. Kaheksatunnise tööpäeva korral töötajale mõjuv päevane müratase ei tohi ületada 85 dB(A)
  • Müra võib tekitada mitmeid kuulmiskahjustusi (välis-, kesk- ja sisekõrva kahjustused).
  • Sundliigutusteks loetakse sama tüüpi liigutuste kordamist ühetaolises asendis ligikaudu 45 minuti vältel.
  • Pidevad sundliigutused põhjustavad nii lihas- kui liigeskahjustusi, väsimust, koormavad meeleelundeid, tekitavad vaimset stressi ning võivad tekitada ka seede- ning vereringeelundite häired.
  • Sundliigutuste tagajärjel tekkinud kahjustused võivad paikneda kaelas ja õlavöötmes, alaseljas, küünarliigestes, küünarvarres, randmetes ja labakätes, puusades ning põlvedes.
  • Kirjaliku ohutusjuhendiga on töötajal võimalus enne tööleasumist rahulikult tutvuda ja seda vajaduse korral uuesti lugeda. Samuti on kirjalikust juhendist võimalik hilisemate ohutusnõuete rikkumise korral välja selgitada selle põhjused - kas tegemist oli töötaja poolt talle teadaoleva nõude tahtliku rikkumisega või ei pruukinud töötaja sellisest nõudest üldse teadlik olla.
  • Üks peamisi ohutusjuhendi koostaja ülesandeid on juhendi meeldejäävaks ja arusaadavaks tegemine. Töövahendite ohutusjuhendite koostamise eel võib ühe küsimusena üles kerkida koostatavate ohutusjuhendite ja nendega kaetud töövahendite arv.
  • Ohutusjuhendite täiendamisel on vajalik töötajale läbi viia ka täiendjuhendamine. Sõltumata ohutusjuhendi hankimise ja koostamise viisist, vastutab ohutusjuhendi sisu eest tööandja, kes selle kinnitas.

AITÄH

KUULAMAST!

OHUTUSJUHEND

MIS ON TÖÖKESKKONNA OHUTEGUR?

SUNDASEND

MÜRA

SUNDLIIGUTUSED

BIOLOOGILISED OHUTEGURID

NÄITEID OHUTEGURITEST

Valgustus

Vibratsioon

Ventilatsioon

Laserkiirgus

Tolm

Elektromagnetväli

Keemilised ohutegurid

Raskuste teisaldamine

TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID JA OHUTUSJUHENDID

Learn more about creating dynamic, engaging presentations with Prezi