Katkendlühend: võetakse sõna algustähed kuni mõne järgneva silbi täishäälikuni.
Katkendlühend
kod – kodanik
juh – juhataja
õpil – õpilane
Valiktähtlühend: võetakse mingi osa tähtedest.
Valiktähtlühend
nr – number
hr – härra
kd – köide
rmtk – raamatukogu
3
Suurtähtedega lühendamine
Suurtähtedega lühendatakse tavaliselt suure algustähega algavad sõnaühendid:
TTÜ – Tallinna Tehnikaülikool,
TÜ – Tartu Ülikool,
ETV – Eesti Televisioon.
Suurtähtedega võib kirjutada ka teisi algustäht- ja valik-tähtlühendeid:
AS – aktsiaselts,
OÜ – osaühing,
ÜE – ühendettevõte,
RAS – riiklik aktsiaselts,
RE – riigiettevõte,
T – teisipäev.
Võõrkeelsete sõnaühendite puhul kasutatakse kas lähtekeelset või tõlgitud lühendit:
USA – United States of America (Ameerika Ühendriigid),
NB! – nota bene (pane hästi tähele),
ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon,
LAV – Lõuna-Aafrika Vabariik,
EL – Euroopa Liit.
Mõningaid sõnana väljaloetavaid lühendeid võib kirjutada ka sõnana:
UFO ~ ufo.
Punkt ja sidekriips lühendis
4
Lühendi järele üldjuhul punkti ei panda: vt – vaata, jt – ja teised, sh – sealhulgas. Punkti kasutatakse ainult siis, kui lühendi kirjapilt langeb kokku mõne sõna omaga: k.a – kaasa arvatud, s.a – sel aastal, v.a – välja arvatud; väga austatud.
Title
Title
Eesnimede lühendamisel kasutatakse punkti: J. Liiv, A. H. Tammsaare, P. Sauter, A. Vallik. Eesnimesid ei soovitata lühendada nende esmakordsel nimetamisel tekstis.
Liitsõna lühendamisel pannakse liitsõna osade vahele sidekriips (rahv-vah – rahvusvaheline, e-post – elektronpost, jrk-nr – järjekorranumber). Sidekriipsu ei panda, kui kogu liitsõna on valiktähtlühend (lk – lehekülg, sjsk – sidejaoskond) või kui täiendosa on välja kirjutatud (sidejsk).
Title
Lühendeid saab käänata. Käändelõpp või mitmuse tunnus lisatakse lühendile sidekriipsu abil: hr-d – härrad, a-l – aastal, lk-l – leheküljel.