Pildi lingid
1.
https://www.google.ee/imgres?imgurl=https%3A%2F%2Fupload.wikimedia.org%2Fwikipedia%2Fcommons%2Fb%2Fbe%2FMrowka_rudnica_formica_rufa_small.jpg&imgrefurl=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FSipelglased&docid=N1MBlvl9ByHJmM&tbnid=HMmLAobF0SXBKM%3A&vet=1&w=640&h=462&bih=662&biw=1366&q=kuklane&ved=0ahUKEwjE04fU4tXSAhVIWSwKHbcDAdgQMwggKAcwBw&iact=mrc&uact=8
https://www.google.ee/imgres?imgurl=https%3A%2F%2Fupload.wikimedia.org%2Fwikipedia%2Fcommons%2Fd%2Fd4%2FIps_typographus_3_bialowieza_forest_beentree.jpg&imgrefurl=https%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FKuuse-koore%25C3%25BCrask&docid=A555OG4FlsyDbM&tbnid=59uB717oHykm9M%3A&vet=1&w=768&h=577&bih=638&biw=1366&q=koore%C3%BCrask&ved=0ahUKEwjSr7P4i9bSAhWB2ywKHYFRBi0QMwgaKAEwAQ&iact=mrc&uact=8
2.
https://www.google.ee/imgres?imgurl=http%3A%2F%2Fpildid.tostamaa.ee%2Ftervis%2FRABARETK%2FRABARETK9.JPG&imgrefurl=http%3A%2F%2Ftervis.tostamaa.ee%2F%3Fid%3D225&docid=51JqmCqCusMciM&tbnid=SYh9RPnWdsW63M%3A&vet=1&w=400&h=267&bih=638&biw=1366&q=koore%C3%BCrask&ved=0ahUKEwjSr7P4i9bSAhWB2ywKHYFRBi0QMwgeKAUwBQ&iact=mrc&uact=8
3.
4.
https://www.google.ee/imgres?imgurl=http%3A%2F%2Fy.delfi.ee%2Fnorm%2F171299%2F11399271_0CJqF3.jpeg&imgrefurl=http%3A%2F%2Fpilt.delfi.ee%2Fpicture%2F11399271%2F&docid=QRfHfG44h7Vu5M&tbnid=Ztu8FqmedsUElM%3A&vet=1&w=630&h=422&bih=638&biw=1366&q=r%C3%A4stas&ved=0ahUKEwjUlKe4jNbSAhWFFCwKHW2MDigQMwgcKAUwBQ&iact=mrc&uact=8
https://www.google.ee/imgres?imgurl=http%3A%2F%2Fwww.valmar.ee%2Fd%2F2264-5%2F_AAA5974%2Bcopy.jpg&imgrefurl=http%3A%2F%2Fwww.valmar.ee%2Fmain.php%3Fg2_itemId%3D2264&docid=3U4XnzxCKpDdAM&tbnid=tE1ZIsS6JJkMTM%3A&vet=1&w=800&h=533&bih=638&biw=1366&q=metsvint&ved=0ahUKEwjNtcnOjNbSAhVIjCwKHYaYB5IQMwgiKAswCw&iact=mrc&uact=8
5.
https://www.google.ee/imgres?imgurl=http%3A%2F%2Flinnud.loodus.ee%2Fpildid%2F3778_varpushaukka_koiras.jpg&imgrefurl=http%3A%2F%2Flinnud.loodus.ee%2Fraudkull&docid=7OdFyEy2lyZzvM&tbnid=xpc_oGEJ9wRuOM%3A&vet=1&w=670&h=500&bih=638&biw=1366&q=raudkull&ved=0ahUKEwjTwonpjNbSAhXEDCwKHeAMAzsQMwgYKAEwAQ&iact=mrc&uact=8
6.
7.
https://www.google.ee/imgres?imgurl=http%3A%2F%2Fwww.looduspilt.ee%2Floodusope%2Fstatic%2Fimg%2Fe79a47d3.jpg&imgrefurl=http%3A%2F%2Fwww.looduspilt.ee%2Floodusope%2F%3Fpage%3Dliigitutvustused_liik%26id%3D55&docid=U41qFLPgSBXDbM&tbnid=SsrevFzc5-UuTM%3A&vet=1&w=250&h=250&bih=638&biw=1366&q=metsvint&ved=0ahUKEwjU_oSAjdbSAhWLKCwKHY-iC30QMwgXKAAwAA&iact=mrc&uact=8
8.
https://www.google.ee/imgres?imgurl=http%3A%2F%2Flinnud.loodus.ee%2Fpildid%2F4368_110307aa048.jpg&imgrefurl=http%3A%2F%2Flinnud.loodus.ee%2Fraudkull&docid=7OdFyEy2lyZzvM&tbnid=Ej_XPdcNoOCz7M%3A&vet=1&w=353&h=530&bih=638&biw=1366&q=raudkull&ved=0ahUKEwiWuo-ejdbSAhWMEywKHfcEA4EQMwgfKAgwCA&iact=mrc&uact=8
"Kuklased" Kuresoo, R. 2013. Loodusõpetus. Õpik 6. klassile, 2 osa. AS BIT õpik lehekülg 28
"kooreürask" Kuresoo, R. 2013. Loodusõpetus. Õpik 6. klassile, 2 osa. AS BIT õpik lehekülg 28
"milliseid linde võib kohata metsas?" Kuresoo, R. 2013. Loodusõpetus. Õpik 6. klassile, 2 osa. AS BIT õpik lehekülg 29
"metsvint"Kuresoo, R. 2013. Loodusõpetus. Õpik 6. klassile, 2 osa. AS BIT õpik lehekülg 29
"raudkull" https://et.wikipedia.org/wiki/Raudkull
loetud: 14.03.2017
Eesti metsades elab linnuliike rohkem kui üheski teises elupaigas. Siin lridub nii taimetoidulisi näiteks: käbilinnud ja metsvint, putuktoidulisi rähnid ja rästas kui ka röövlinde kakud,kana- ja raudkull. Erisdada võib ka linnuliike kes otsivad toitu peamiselt puuvõradest näiteks pöiapoiss ja neid kes leiavad söödavat pealmiselt maast (rästad).
6.
5.
4.
Raudkull
Metsvint
Rästas
Metsvint pole toidu suhtes kuigi valiv talle kõlbavad nii taimeseemned, pungad kui ka putukad ja nende vastsed. Metsvint on varblasesuurune ja emaslind näeb ka üsna varblase moodi välja. Isalind on seevastu kirev.
7.
Selgootud ja linnud metsas
emilie veik
randvere kool
14.03.2017
Männikutes ja teistes okasmetsades võib sageli näha kõrgeid kuklasepesi. Kuklased on suured punase-mustakirjud sipelgad kes ehitavad pesakuilaid. Kuklased toituvad peamiselt putukatestnja nende vastsetest. Iga päev kannavad nad oma pessa sadade grammide kaupa putukaröövikuid hoides nii ära suuri metsakahjustusi.
Isaslind on umbes veerandi jagu emaslinnust väiksem. Isaslinnu vöödiline alapool on roostepunane emaslinnul hallikasvalge. Emaslinnul on ülapool hallikaspruun saba on tumehall ja harvade põikitriipudega. Emaslinnud mõjuvad üldiselt palju hallimatena kui isaslinnud. Noorlind sarnaneb täiskasvanud emaslinnuga, kuid tema alapoole vöödid on tugevamad ning ülapool kollakaspruun. Raudkulli silm on kollane. Jahti peab lind metsaväludel ja avamaastikul. Saagiks on väikesed ja keskmise suurusega linnud (teinekord ka pisiimetajad, eriti leethiir), keda isaslind tabab lennust (kuni metsvindi või musträsta suurused). Suuremat kasvu emaslind saab hakkama ka tuviga.
8.
Kuuse-kooreürask elab tavaliselt juba varem kahjustada saanud kuuskede koore all. Kõigepealt närib isane mardikas läbi kuusoore käigu ning uuristab kambrikese. Sinna meelitab ta paar emasr üraskit. Pärast paaritumist hakkab iga emasmardikas eri suunas koore all pikemat käiku kaevama ning muneb sellesse väikeste vahemaade tagant mune. Kooreürask toitub puu koore all olevast puust.
1.
Raudkull
3.
2.
Kuklane
Kooreürask