Introducing
Your new presentation assistant.
Refine, enhance, and tailor your content, source relevant images, and edit visuals quicker than ever before.
Trending searches
Püha sõja idee teke
Kristlus jutlustas algselt rahu ja lepitust.
Kristlased osalesid Rooma riigi valitsemises; sealjuures hakati arutama, et osa sõdu on õiglased, teised mitte.
Paavstid sekkusid ilmalikku valitsemisse. Oma tahte läbi surumiseks pidid värbama sõjalist jõudu.
Kirikule tegid al. 11. saj muret vägivaldsed rüütlid, kes ründasid talupoegi ja kaupmehi.
Pakuti välja "hea kristlase elu mudel": ka sõjamees võib olla hea kristlane, kui ta annab oma mõõga kiriku teenistusse ja on valmis usu eest surema.
Eellugu:
Palverännakud Jeruusalemma, seal salliti erinevaid uske, sh kristlust.
11. sajandil vallutasid püha maa Kesk-Aasiast pärit türklased-seldžukid. Nemad keelasid kristlaste palverännakud.
Bütsantsi valitseja pöördus Lääne-Euroopa kristlaste poole abi saamiseks.
Sõjavägi jõudis Jeruusalemma 1099. aastal - pikad vintsutused teel. Pärast 6-nädalast piiramist õnnestus Jeruusalemm vallutada.
Paavst Urban II kutsus 1095. aastal kirikukogus Clermontis kõiki kristlasi üles alsutama sõda "uskumatute" vastu püha maa vabastamiseks. Ta rõhus rüütlite usule, kaaskristlaste kannatustele Lähis-Idas. Rahvas reageeris üleskutsele vaimustusega.
Relvastage end jumaliku innuga, armsad vennad, siduge vööle mõõgad ... pöörake oma relvad, millega te nurjatul viisil oma vendade verd olete valanud, kristliku usu vaenlaste vastu! Vargad, mõrvarid ja süütajad ei päri Jumala riiki.
Meie aga vabastame kõik usklikud kristlased, kes paganate vastu relvad haaravad kõigist karistustest, mis kirik on neile nende pattude eest määranud. Ja kui see, kes kahetseb tõeliselt oma pattusid, langeb lahingus paganate vastu, võib ta kindlalt uskuda, et tema patud antakse talle andeks ja ta saavutab igavese elu.
Jeruusalemmast ja Konstantinoopolist jõudis meieni halb uudis. Üks võõras jumalatu rahvas on sealsete kristlaste maad hõivanud ning mõrvade, röövide ja põletamistega inimestest tühjendanud. Kirikud on täielikult hävitatud või kristlastelt ära võetud. Rahvas, kes austab tõelist Jumalat, on alandusse heidetud. Valitud rahvas peab vääritu rõhumise all kannatama. Armsad vennad, kes suudaks kõike seda pisarateta ära kuulda?
Kartmatud rüütlid, mõelge oma isade vaprusele. Maa, kus te elate, on liiga tihedalt rahvastatud. Siin ei ole kuigi palju rikkusi ja talupojad saavad siit vaevaga hädavajaliku toiduse. Asuge teele püha haua poole. Jeruusalemm on maailma keskpunkt, viljakaim kõigist maadest.
1. Milliste argumentidega püüab paavst kuulajaid veenda?
2. Mida paavsti üleskutse kristlastele tähendas?
Ristisõdijad asutasid Vahemere äärde mitu riiki: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstkond, Tripoli ja Edessa krahvkond.
Valitseti kirjut hulka alamaid: juute, moslemeid. Lääne toeta, poleks iseseisvalt püsima jäänud.
Mõnikord lähtuti majanduslikust ja poliitilisest kasust. Sadamalinn, nt Akkon, olid soodsad idamaadega kauplemise tugipunktid.
Vaatamata konfliktidele, kujunes ka viljakaid kultuurikontakte.
1. Millist sõjakäiku nimetatakse ristisõjaks?
2. Millistel kaalutlustel kuulutas paavst Urban II välja esimese ristisõja?
3. Kus toimusid tähtsamad ristisõjad keskajal?
4. Millised olid ristisõdade tulemused/tagajärjed?
Legendid
I ristisõda, 1096-99
II ristisõda, 1147-49
III ristisõda, 1189-92
IV ristisõda, 1202-04
Kollane ala - roomakatoliku usk
Roheline ala - islamiusulised
Roosa ala - kreekakatoliku usk
Punasega viirutatud ala - ristisõdijate riigid
Lääne kristlased korraldasid suuri sõdasid Lähis-Idas ka pärast Jeruusalemma vallutamist.
Ristisõjast osavõtmine oli raske ja kulukas, sellest sai auküsimus.
Sultan Salah ad-Din (Saladin). Ta oli kurdi päritolu moselm. Ühendas islamileeri ja vallutas 1189-1192 Jeruusalemma eurooplastelt tagasi.
Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe II Auguste - 3. ristisõda
Vallutati Küpros ja Akkon, kindlustati püha maa ühendusteed läänega. Jeruusalemma ei vallutatud tagasi.
Ristisõda muutus maisemate eesmärkide saavutamiseks.
Neljandast ristisõjast võtsid paljud osa (u. 35000 vabatahtlikku)
Kuna sõdurid ei tahtnud marssida läbi Anatoolia - see oli ohtlik ja kuum, mindi laevadega.
Mindi läbi Veneetsia. Sõit kulukas. Veneetslased juhtisid ristisõdijad teelt kõrvale - vallutada kristlikut Zara linna.
Paavst pani ristisõdijad ja veneetslased kirikuvande alla.
Lõpuks vallutasid Konstantinoopoli, aga pühale maale ei jõutudki.
Ristisõdijad sõdisid ka kristlastega ja mitte ainult nn pühal maal.
Põhjused:
Uued kultuurikontaktid?
Moslemitest türklased seldžukid vallutasid Jeruusalemma ja ähvardasid rünnata Bütsantsi.
Bütsantsi keiser palub katolikult paavstilt abi.
Täielik läbikukkumine?
Mida tähendas ristisõdijatele sõdida ristisõdades?
Moslemite ja kristlaste läbisaamine?
Kuidas muutsid ristisõjad keskaja inimese usku ja elu?
Kujutle, et oled paavst, preester, piiskop, kuningas või keiser keskajal ja sinu ülesanne on panna kokku armee, et minna ristisõtta. Kuidas sa seda teed? Kirjuta lühike üleskutse oma alamatele. Kas paneksid armee hea meelega kokku?
Kasuta mõisteid: indulgents, püha maa, Jeruusalemm, moslem, vaenlane, Bütsants, Jumal, Jeesus Kristus
Miks rüütliordud?
* mehed (valdavalt, tõesti), kes jäid pühale maale Jumalat teenima.
* Lähis-Idas oli vajadus pideva sõjajõu järele - kaitsta rajatud riike; pühapaikades käivaid kristlasi.
Kes? Mis? Rüütlid ordus?
* Rüütlite sõjaline vennaskond, liikmed andsid mungavande.
* Lubasid elada vaesuses, kuulekuses ja kasinuses.
* Eesmärk: sõdida uskumatute vastu.
* Saavutasid valitsejate heakskiidu; said Jeruusalemmas koha, kus oli asunud Saalomoni tempel - Templiordu.
* Templiordu eeskujul rajati teisi rüütliordusid, nt Jeruusalemmas Johanniitide ordu 1180. aastal ja Akkoni linnuse piiramise ajal rajatud saksa hospidalist sai sama sajandi lõpuks Saksa ordu.
Millal rüütliordud?
* u. 1119. aastast
Katolik kirik oli templirüütlite suhtes umbusklik. See muutus, kui nende vaimseks juhiks sai Clairvaux Bernard.
Ta kirjutas traktaadi "Uue sõdalaskonna kiituseks".
Tsitertslaste ordu vaimne juht. Kõneles vaimulike ordurüütlite eest, pidades nende peamiseks eeliseks füüsilise ja vaimse võitluse ühendamist.
Uued ordud osutusid rüütlite seas populaarseks: nendega liitus palju sõjamehi.
Neile annetati Euroopas ulatuslikke maavaldusi.
Rüütlid said tegeleda sõjapidamisega, ei pidanud oma hingeõnnistuse pärast muretsema.
Templiordu, Johanniitide ja Saksa ordu kätte koondus palju maist vara.
Need kolm ordut levisid üle Lääne- ja Kesk-Euroopa.
Saksa ordul suur ilmalik ja vaimulik võim - hoidis ülemvõimu sajandeid Preisi- ja Liivimaal.
* Valduste kaotamine tõi kaasa kriitika.
* Leidus neid, kes olid kadedad - tahtsid nende vara endale.
* Prantsuse kuningas algatas templirüütlite vastu protsessi, tulemus: ordu likvideeriti 1312. aastal.
* Saksa ordu viis oma keskuse Preisimaale (1309. aastal), juhtis sealt võitlust paganlike leedulastega. Pärast edukat paganate ristimist oli raske enda olemasolu põhjendada. Hoidis Preisimaa valdusi enda käes 1525. aastani.
Grunwaldi lahing 1410. aastal
Ordu pakkus võimaluse tõusta kõrgele ametipostile (eriti neil, kes peale tiitli ei pärinud midagi muud).
Ordud muutusid aadlikorporatsioonideks.
Mõju märgata uusaegses aadlikultuuris. Valitsejate õukondades koondusid aadlimehed ilmalikesse rüütliordudesse, mis jagasid vaimulike ordude ristisõjavaimustust ning laenasid neilt ka osa ametinimetusi.
Ordenite andmine.
1. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?
2. Nimeta üks-kaks suuremat 12. sajandi rüütliordut.
3. Kuidas said ordudest Euroopas suurmaavaldajad?
4. Mille poolest erines ordurüütel tavalisest rüütlist?
5. Kuidas kohanesid rüütliordud pärast püha maa kaotamist muutunud oludega?
Miks hakkasid ristisõjad?
Kuidas ristisõjas osalemist katoliku kirik õigustas?
Millise kolme tänapäeva riigi aladel asusid ristisõdijate riigid?
Millega lõppes 4. ristisõda?
Mille poolest oli eriline kolmas ristisõda?
Mis on kaks peamist erinevust ordurüütli ja ilmaliku rüütli vahel?
Mis on ristisõdade tagajärg?
Mis ajendas sõdima ristisõjas?
1. Mis on ristisõda? (1p)
2. Kus toimusid tähtsamad ristisõjad keskajal? (2p)
3. Millised olid ristisõdade tulemused/tagajärjed? Nimeta vähemalt kaks tulemust. (2p)
4. Mis olid ristisõdade põhjused? Nimeta vähemalt kaks põhjust. (2p)
5. Millise kolme tänapäeva riigi aladel asusid ristisõdijate riigid? (3p)
6. Nimeta üks paavst, kes ristisõdu korraldas? (1p)
7. Mis on kaks peamist erinevust ordurüütli ja ilmaliku rüütli vahel? (2p)
8. Millega lõppes 4. ristisõda? (1p)
9. Mis ajendas rüütleid ristisõtta sõdima minema? Nimeta kaks ajendit. (2p
10. Kuidas õigustas katoliku kirik ristisõjas osalemist? (2p)