Loading presentation...

Present Remotely

Send the link below via email or IM

Copy

Present to your audience

Start remote presentation

  • Invited audience members will follow you as you navigate and present
  • People invited to a presentation do not need a Prezi account
  • This link expires 10 minutes after you close the presentation
  • A maximum of 30 users can follow your presentation
  • Learn more about this feature in our knowledge base article

Do you really want to delete this prezi?

Neither you, nor the coeditors you shared it with will be able to recover it again.

DeleteCancel

Põlva naise rahvarõivad

No description
by

Kaja Kadari

on 10 November 2015

Comments (0)

Please log in to add your comment.

Report abuse

Transcript of Põlva naise rahvarõivad

Põlva naise vööd
Vöö (vüü, puudõh) oli tähtis ülikonna osa. Tugevalt ümber keha mähituna kas särgi peale või seelikuvärvlile, abielunaistel ka põllevärvlile, pidi see keha toetama, koos hoidma. Eriti tähtis oli vöö tõstmise juures. Kanepis öeldi, et kui vöö on peal, siis on inimese ihu kinni. Lõuna-Eesti vanasõna ütleb: „Tii tüüd ja kinnita vüüd, kui süümä läät, siis nõrguta“.
AITÄH VAATAMAST
Põlva naise rahvarõivad
Põlva naise särk
Naiste särk oli nii alus- kui ka pealisrõivas. Veel 19. sajandi keskpaiku peeti täiesti kombekohaseks kui naisel oli suvel seljas ainult särk, mille peale mähitud vöö, abielunaisel ka põll ees. Suvel käidi vahel kirikuski särgiga, millel pikk-kuub peal.
Põlva naise kampsunid,liistikud
19. sajandil hakati kandma liistikuid, kuid eriti iseloomulikud need Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonnale ei olnud. Lõikelt ja materjalilt sarnanesid liistikud seesiga kampsunile, kuid neil ei olnud varrukaid.
Põlva naise põll
Põll oli abielunaiste kohustuslik ülikonnaosa. Neiud põlle ei kandnud. Kagu-Eestist (Kanepist) on andmeid, et neiud käinud pärast leeri kirikus põllega. Tavaliselt pandi põll pruudile pulma ajal pidulikult ette ja rahva ütlust mööda ei tohtinud ta edaspidi põlleta isegi üle põranda minna. Arvati, et põlleta naine kahjustab põllu viljakust
Põlva naise seelik
19. sajandi keskpaiku hakkasid ka Lõuna-Eestis levima põikitriibulised ja ruudulised seelikud. Põikitriibulised ei saanud üldisteks, ruudulised seevastu juurdusid tugevamini. Kui triibulised seelikud olid poolvillased (linane lõim + villane kude), siis ruudulised seelikud kooti enamasti läbivillastena, s.o. nii lõim kui kude olid villased
Kaja ja Õnne
Tavaliselt olid kampsunid siin kandis valmistatud potisinisest riidest.Vahel lisati potisinistele villadele kraasimisel valgeid ja musti villu. See andis kampsunitele hallika varjundi. Pidulikeks kampsuniteks kasutati ka tumesinist ja musta vabrikukalevit.
Full transcript