Loading presentation...

Present Remotely

Send the link below via email or IM

Copy

Present to your audience

Start remote presentation

  • Invited audience members will follow you as you navigate and present
  • People invited to a presentation do not need a Prezi account
  • This link expires 10 minutes after you close the presentation
  • A maximum of 30 users can follow your presentation
  • Learn more about this feature in our knowledge base article

Do you really want to delete this prezi?

Neither you, nor the coeditors you shared it with will be able to recover it again.

DeleteCancel

Make your likes visible on Facebook?

Connect your Facebook account to Prezi and let your likes appear on your timeline.
You can change this under Settings & Account at any time.

No, thanks

EMKL koolitus (meedia ja mõjutamine): uus meedia

No description
by

Maria Murumaa-Mengel

on 19 January 2015

Comments (0)

Please log in to add your comment.

Report abuse

Transcript of EMKL koolitus (meedia ja mõjutamine): uus meedia

Uus meedia?
Sisuloome uues meedias
Keele (taand)areng?
Uus meedia õppetöös
Maria Murumaa-Mengel
Pärnu Hansagümnaasium/Pärnu Koidula Gümnaasium
Tartu Ülikool (meedia ja kommunikatsiooni doktorant)

Uus meedia ja noored
Infotehnoloogial põhinev massimeedia
Passiivne meediasisu
veeb 1.0.
Aktiivne meediasisu
veeb 2.0.
Kasutatud allikad:

d, d. m. & N. B. Ellison. (2007). Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship. Journal of Computer-Mediated Communication, 13(1), URL: http://jcmc.indiana.edu/vol13/issue1/boyd.ellison.html
McQuail, D. (2000). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Murumaa, M. (2010). Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
http://eukidsonline.ut.ee/
http://www.jonloomer.com/wp-content/uploads/2011/10/facebook_logo.png
http://newsroom.fb.com/
http://www.socialbakers.com/facebook-statistics/estonia
http://web.zone.ee/stemugram/failid/eestilipp.gif
http://www.danpontefract.com/wp-content/uploads/2012/02/facebook-friends-3211.jpg
http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=135690/%F5e+eetika+koodeks.pdf
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Internet_users_per_100_inhabitants_ITU.svg
http://www.internetworldstats.com/stats4.htm
http://fabulousfebruary.deviantart.com/art/The-Reckless-The-Wild-334863207
http://keenjus.wordpress.com/page/10/
http://www.keskerakond.ee/savisaar/2008/03/14/edgar-savisaar-vbndst-keeleinstituut-a-hangida-on-vahel-taidsa-cool/
http://www.onlineuniversities.com/blog/2010/05/100-inspiring-ways-to-use-social-media-in-the-classroom/
otsimootorid, arhiivid, uudised, info, e-pangandus, e-kaubandus, e-teenused, e-valitsus, e-post, vestlusprogrammid ja -keskkonnad, foorumid, blogid, failijagamiskeskkonnad, hariduskeskkonnad (näiteks MOOCid), sotsiaalvõrgustikud, tekst, audio, video, pildid, mängud, porno jne jne.
Eesti aastal 2012
Sotsiaalmeedia
Sotsiaalmeedia keskkonnad:

grupitarkvara,
online-kogukonnad,
failide jagamiseks loodud keskkonnad
võrgustikel põhinevad mängud.

Facebook, Twitter, YouTube, Orkut, Flickr, Digg, LinkedIn jt.


Üle miljardi kasutaja (internetikasutajaid kokku 2 miljardit)

Keskmiselt on kasutajal 300 sõpra.
496 000 kasutajat
39% rahvastikust
51% netikasutajatest
info liigub kiiresti
egalitaarne kommunikatsioon
passiivne auditoorium aktiivsed osalised
VÕIM
Avalik vs privaatne?
„Üldiselt viitab avalik sfäär avaliku arutelu rohkem või vähem autonoomsele ja avatud areenile või foorumile. Sellele ruumile on vaba juurdepääs, garanteeritud on kokkutulemise, grupeerumise ja väljenduse vabadus“ (McQuail 2000: 141).

Privaatsus seevastu on laias tähenduses indiviidide, gruppide ja institutsioonide õigus määrata, millal, kuidas ja millises ulatuses kommunikeeritakse nende kohta käivat infot teistele (Westin 1967).
$ot$iaalvõrgu$tikud
Internetis olev info on:
Püsiv
Otsitav
Kopeeritav
Kättesaadav nähtamatule auditooriumile


Õpetajad. Tööandjad. Valitsused. Korporatsioonid.
Kes vaatavad?
...Kolleegid. "Sõbrad". Õpilased. Lapsevanemad.
15aastasena tehtu ja öeldu on kättesaadav ja nähtava ka 30aastasena, arvestamata seda, et hoiakud ja hinnangud on muutunud.
Avaldatud infot on võimalik vähese vaevaga internetiavarustest üles leida.
Hispaanlanna lugu
Take this lollipop
Fragmentidest moodustuv täispilt
(Wolfram Alpha)
Lahendused
Privaatsusseaded jonksu!
Rohkem ei ole uhkem!
Jaga infot mõistlikult!
Pisut paranoiat, paks nahk
ja palju väärikust ei tee paha :)
Hoia infol silm peal!
Surm ja leinamine
EUKO:
Kõrge internetikasutus, kõrged riskid

98% 16-24aastastest (2012)
96% 9-16aastastest (2011)

29% viimase 12 kuu jooksul veebis seksipilte näinud
19% näinud seksuaalse sisuga sõnumeid
Vanemlik kontroll ja suunamine nõrk
Mis on Sinu arvates järgnevates Facebooki profiilides, jagatud infos ja seadetes valesti?
Selgitus: 1. sõber jagab linki
Selgitus: 2. klikid peale, küsib luba
Selgitus: 3. ligipääs andmetele
http://nakedsecurity.sophos.com/2010/10/29/girls-sexy-facebook-video-is-disguise-for-survey-scam/
http://nakedsecurity.sophos.com/2010/10/28/want-to-know-who-has-blocked-you-on-facebook-survey-scammers-take-advantage/
http://www.lamebook.com/
Maria Murumaa-Mengeli Facebook 
Allikad:
alla 20% noortest blogib

VAID?

kasutajad, mitte loojad?
Mis on sisuloome?
Nau jt uudis!!!
Miksimine, mashupid ja tuunimine
Ühistöövahendid!
RODOL!!1 naq mismõõõõteeees... se kommn on naq epic fail... tegelt, TL;DR :P
13375p33|<
Leetspeak (L33t):

pärit mängude maailmast, nt Counter-Strike

„elite” (eliit – teistest parem, ülem)

veebis viitab Leeti kasutamine eriti suurtele arvutioskustele ja osavale häkkimisvõimele.
Virtuaalsetes keskkondades on keele puhul levinud lühendite ja rohke slängi kasutamine,

teatud määral paika pandud sihtauditoorium,

kes peab kõigepealt mõistma koodi, et üldse sõnumini jõuda.
Sõnumi vastuvõtja ei saa lisainformatsiooni nagu näost näkku suhtlemise puhul
kehakeelest,
miimikast,
prokseemikast
metasõnumitest ja
parakeelest (hääle kõrgus, tugevus, kõla, artikulatsioon, tempo, rütm)
PhotoShop
Autor: Mirko Aus
Intertekstuaalsus
Hüpertekstid
Blogid versus ajakirjandus?
anonüümsus
Full transcript