Loading presentation...

Present Remotely

Send the link below via email or IM

Copy

Present to your audience

Start remote presentation

  • Invited audience members will follow you as you navigate and present
  • People invited to a presentation do not need a Prezi account
  • This link expires 10 minutes after you close the presentation
  • A maximum of 30 users can follow your presentation
  • Learn more about this feature in our knowledge base article

Do you really want to delete this prezi?

Neither you, nor the coeditors you shared it with will be able to recover it again.

DeleteCancel

Make your likes visible on Facebook?

Connect your Facebook account to Prezi and let your likes appear on your timeline.
You can change this under Settings & Account at any time.

No, thanks

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

No description
by

Diana Truuse

on 6 May 2015

Comments (0)

Please log in to add your comment.

Report abuse

Transcript of Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal
Anastasia Silber
Diana Truuse

Napoleon Bonaparte
1804. aastal valiti senine esimene konsul Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Esimese keisririigi perioodi iseloomustas peaaegu lakkamatu sõjategevus Euroopas (Napoleoni sõjad), mille käigus Prantsusmaa alistas suure osa Euroopast. 1812. aastal, mil riik oli oma võimsuse tipul, oli Prantsuse esimesel keisririigil 130 departemangu 44 miljoni elanikuga.
Napoleoni Prantsusmaa
Reini Liit oli riikide liit, Prantsuse Esimese Keisririigi protektoraat. 12. juulil 1806, allkirjastades Reini Liidu lepingu, lahkusid 16 riiki ametlikult Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigist ja ühinesid liitu. Napoleon oli selle "protektor". 6. augustil, pärast Napoleoni ultimaatumit, loobus Austria keiser Franz II oma keisritiitlist ja kuulutas Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi lõppenuks. Järgnevatel aastatel ühines liiduga veel 23 Saksa riiki.
Liit oli enne kõike sõjaline liit: liikmed pidid andma Prantsusmaale suurel arvul sõdureid.
Pärast Preisimaa kaotust Prantsusmaale aastal 1806 ühines Reini Liiduga palju keskmise suurusega ja väikeriike. Aastal 1808 oli see suurim, sisaldades 4 kuningriiki, 5 suurhertsogkonda, 13 hertsogkonda, 17 vürstiriiki ning vabad hansalinnad Hamburg, Lübeck ja Bremen.

Reini Liit
Koalitsioonisõjad olid Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul.
Euroopa vanade riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu. Nad jätkasid juba revolutsiooni ajal alanud Prantusmaa-vastast sõjategevust seadusliku monarhia ja vana korra taastamiseks. Kuid Napoleoni sõjaga hävitada ei suudetud. 1805. aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi ehk kolme keisri lahingus. Seejärel võttis Napoleon ette Preisimaa.
Kaolitsioonisõjad
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas majas, mis kannab nime Casa Buonaparte.
Täname tähelepanu eest!
Majandussõda Inglismaa vastu
Tilsiti rahu
Reformid Saksamaal
Prantsuse-Vene suhted
Sõda Euroopas
Napoleoni sada päeva
1805. aastal tuli aga Napoleonil võtta vastu kaotus Inglismaa ja Hispaania merelaevastiku vastu lahingus, mis kandis nime Trafalgar. Selleks, et allutada Inglismaad, sulges Napoleon 1806. aastal Inglismaa laevadele kõik sadamad mandri Euroopas. Inglismaa jäi kontinentaalblokaadi (Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse). See oli tugev hoop Inglismaa majandusele. Selline kaubavahetuse mitte toimumine Inglismaa ja Prantsusmaa ning Prantsusmaa poolel olevate riikide ja Inglismaa vahel mõjus rängalt kõigile, ka Prantsusmaa majandusele.
1807. aastal sai Venemaa Prantsumaalt lüüa ning pidi sõlmima Tilsiti rahu. Sellega määrati kindlaks kahe riigi huvisfäärid:
Prantsusmaa sai tegutsemisvabaduse Lääne- Euroopas (Poola)
Venemaa sai tegutsemisvabaduse Ida-Euroopas (vallutab Soome)
Lagunes vana kord ja loodi uus kodanlik ühiskond.
kaotati pärisorjus
aadlike eesõigused kaotati
kasvas sakslaste rahvuslik eneseteadvus, kasvassoov saada oma ühtne Saksa riik.
Venemaal peeti Tilsiti rahu häbiväärseks
1811 alustavad mõlemad pooled sõjaliste ettevalmistustega.
1812.aasta 24.juunil algab Napoleoni sõjakäik Venemaale kaasas 450000 meest.
7. septembril 1812 Venemaal Borodino lähedal toimunud lahing Napoleon I-se juhitavate Prantsusmaa ja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi juhitud Venemaa Keisririigi sõjavägede vahel. Lahinguga avas Napoleon tee Moskvasse kuid kasutamata jäi võimalus Vene armee purustada.
1814. vallutavad liitlasväed Pariis. Napoleon loobub troonist ja ta saadetakse asumisele Elba saarele. Seal jälgib ta sündmusi Prantsusmaal ja kui puhkeb mäss Bourbonide valitsuse vastu lahkub ta salaja Elbalt ja tuleb 1100 mehega Prantsuse rannikule. 20.märtsil 1815 jõuab ta Pariisi ning soovib Euroopa riikidega rahu sõlmida. Need keelduvad Algab uus sõjategevus. Waterloo lahingus purustatakse Napoleoni väed. Bonapart loobub uuesti troonist kus ta on olnud täpselt 100 päeva ja ta saadetakse Püha Helena saarele kus 1821.a ta sureb.
Full transcript