Loading presentation...

Present Remotely

Send the link below via email or IM

Copy

Present to your audience

Start remote presentation

  • Invited audience members will follow you as you navigate and present
  • People invited to a presentation do not need a Prezi account
  • This link expires 10 minutes after you close the presentation
  • A maximum of 30 users can follow your presentation
  • Learn more about this feature in our knowledge base article

Do you really want to delete this prezi?

Neither you, nor the coeditors you shared it with will be able to recover it again.

DeleteCancel

Make your likes visible on Facebook?

Connect your Facebook account to Prezi and let your likes appear on your timeline.
You can change this under Settings & Account at any time.

No, thanks

Mis on sotsiaalprobleemid?

No description
by

Margo Kikas

on 19 December 2012

Comments (0)

Please log in to add your comment.

Report abuse

Transcript of Mis on sotsiaalprobleemid?

Mis on sotsiaalprobleemid? Aga kõigepealt: Mis on "probleem"? Probleem kui takistus, mis muudab keerukaks soovitud eesmärkide poole püüdlemise, ja leiab aset konkreetses situatsioonis ning tingimustes

Näide: Eksamiks õppimata

Mis põhjustas takistuse ja kuivõrd see põhjus allub meie kontrollile?
Kas me "tekitame" oma probleemid ise elus eesmärke püstitades? Isiklikud versus sotsiaalprobleemid Isiklikke probleeme põhjustavad sisemised e. individualistlikud faktorid (nagu isiksus, meelelaad, võimed, motivatsioon jne.), mida inimesed, keda probleem puudutab, saavad kontrollida

Sotsiaalprobleeme põhjustavad sotsiaalsed faktorid - situatiivsed jõud ja tingimused -, mis asuvad väljaspool inimeste kontrolli, keda probleem puudutab, ja mida saab leevendada mõjutades neid esile kutsuvaid protsesse ja struktuure ühiskonnas Vahetegemisest isiklikel ja sotsiaalprobleemidel On see üldse oluline?

Ükski probleem ei ole kunagi 100% sotsiaal- või isiklik probleem, küsimus on pigem selles, kumbad faktorid on domineerivad?

Üldiselt kiputakse probleeme tänapäeval käsitlema pigem isiklikena (ka siis, kui nad seda ilmselt ei ole)

Põhjused: meedia mõjutused, poliitilised ja ajaloolised aspektid, näivus, puudub ühtne teooria Kuidas mõjutab meie arusaamisi sotsiaalprobleemidest meedia? Massimeedia kallutab olulisel määral meie otsuseid individualistlike või sotsiaalsete seletuste kasuks

Uudistelugudes käsitletakse sotsiaalprobleeme harva kui abstraktseid, palju tavalisem on, et seal räägitakse inimestest, keda probleem otseselt puudutab - sotsiaalprobleemide personaliseerimine

Meedia soodustab individualistlike seletuste domineerimist, millel on selge mõju inimeste suhtumisele heaoluprogrammidesse Näide: sotsiaalprobleemide personaliseerimine ehk töötu Tiit armastab õlut Kanal 2 Reporter (19.02.2011) Näide: Kuidas mõjutab negatiivne meediakäsitlus meie suhtumist heaoluprogrammidesse? Avalikkus hindab tugevasti üle hüvitisi "vääralt taotlevate" või "väljapetvate" inimeste arvu (viiendik küsitletuid uskus, et enamik hüvitiste taotlusi ei ole õigustatud, ja 14%, et enamik taotlusi on hüvitiste väljapetmised)

Tegelikult seostub vaid 1% hüvitiste taotlusi nende väljapetmisega

Negatiivne meediakajastus on põhilisi faktoreid stigmade väljakujunemisel

Stigma soodustab olukorda, kus paljud hüvitistele õigustatud inimesed ja pered neid taotlema ei hakkagi

[Read between the lines: confronting the myths about the benefits system (2012). Turn2us. Retrieved from (9.12.2012): http://www.turn2us.org.uk/pdf/Mythbustingrevised.pdf] Konfliktid sotsiaalprobleemide määratlemisel Kuna inimeste huvid ja väärtused objektiivsete tingimuste muutmise osas on erinevad - ja sageli ka vastandlikud - (Pole olemas sotsiaalseid väärtusi, milliste osas valitseks üldine üksmeel!) ei suuda nad kunagi jõuda sotsiaalprobleemide osas üksmeelele

Milles inimesed üksmeelele ei jõua (Fulleri ja Myersi probleemide tüpoloogia)?

Füüsilised probleemid (physical problems)
Parandamisprobleemid (ameliorative problems)
Moraaliprobleemid (moral problems)

[Fuller, R. C, Myers, R. C. (1941). The Natural History of a Social Problem. American Sociological Review, 6, 320–329] Aktivistid ja sotsiaalprobleemid Me saame sotsiaalprobleemidest teadlikuks tänu huvigruppidega seotud aktivistidele, kes üritatavad veenda otsustajaid ja laiemat avalikkust võtma teatud tingimusi tõsiselt, neile reageerima

Kas aktivistid juhivad probleemidele tähelepanu või konstrueerivad neid?

Avaldunud (manifested) versus latentsed (latent) sotsiaalprobleemid
[Merton, R. K. (1938). Social Structure and Anomie. American Sociological Review, 3, 5, 672-682] Vajadus sotsiaalprobleemi ametliku definitsiooni järele, mis oleks aluseks ametlikule tegevuskavale tingimuste muutmise osas?

Ametlik definitsioon "peegeldab, kuidas ühiskond oma ametliku riigiaparaadi kaudu tajub probleemi ja kavatseb selle suhtes käituda"
[Blumer, H. (1971). Social Problems as Collective Behavior. Social Problems, 18, 3, 298-306]

Kuid ettevaatust! "Kui me keskendume vaestele inimestele ja ignoreerime võimu, privileegide ja kasumi süsteemi, mis nad vaesteks muudab, on see sama, mis laiba süüdistamine mõrvas"
[Eitzen, D. S., & Baca-Zinn, M. (2000). Social Problems (8th Ed.). Boston: Allyn and Bacon. Sotsiaalprobleemide ametlik diskursus Sotsiaalprobleemide kaks poolust "Sotsiaalprobleem on tingimus, mida märkimisväärselt paljud inimesed määratlevad kõrvalekaldumisena mõnest sotsiaalsest normist, mida nad kallika peavad. Iga sotsiaalprobleem haarab endas seega objektiivset tingimust ja subjektiivset hinnangut. Objektiivne tingimus on situatsioon, mille olemasolu ja ulatust (mõõtmeid) saavad kontrollida erapooletud ja koolitatud vaatlejad. Subjektiivne hinnang on kindlate isikute teadlikkus sellest, et tingimus on ohtlik teatud nende poolt kallikspeetavatele väärtustele.
[Fuller, R. C, Myers, R. C. (1941). The Natural History of a Social Problem. American Sociological Review, 6, 320–329]

Sotsiaalprobleemid hinnatakse ohustavat eluvaldkondi, mida me peame enda jaoks tähtsateks ja olulisteks: nagu tervist, heaolu, suhteid, vabadust, avalikku korda, keskkonda jne.

Kas "tegelik" oht või kujuteldav? Aktivistid ja sotsiaalprobleemid Sotsiaalseid tingimusi, mida nähakse sotsiaalprobleemina, peab usutavasti olema võimalik leevendada kollektiivse tegevusega

Sotsiaalprobleemi ühiskondliku defineerimise etapid:
1. Sotsiaalprobleemi esilekerkimine
2. Sotsiaalprobleemi legitimatsioon
3. Mobilisatsioon tegevusteks
4. Ametliku tegevuskava formuleerimine
5. Ametliku tegevuskava elluviimine
[Blumer, H. (1971). Social Problems as Collective Behavior. Social Problems, 18, 3, 298-306] Näide: Kuidas sai tööpuuduse probleemi põhjustest aru meie peaminister? 2009. a IV kvartalis oli töötute arv tõusnud 106 700-ni, vakantseid töökohti leidus 3890 Ja lõpetuseks: mida sotsiaalprobleemid ei ole, aga sageli usutakse olevat ehk 8 müüti sotsiaalprobleemide kohta (1.) Inimesed saavad sotsiaalprobleemidest ühtemoodi aru
(2.) Sotsiaalprobleemid on loomulikud ja vältimatud
(3.) Sotsiaalprobleeme põhjustavad inimesed, kes mõtlevad ainult enesele, käituvad brutaalselt, ekspluateerivalt ja hoolimatult
(4.) Sotsiaalprobleemidest rääkides me tegelikult loome neid
(5.) Kõik inimesed soovivad sotsiaalprobleemide leevendamist
(6.) Kui jätta sotsiaalprobleemid “rahule”, leevenevad need iseenesest
(7.) Sotsiaalprobleeme saab leevendada kogudes ja tutvustades avalikkusele nende kohta käivaid ümberlükkamatuid fakte
(8.) Sotsiaalprobleeme saab leevendada ilma institutsionaalsete muutusteta

[Kumar, A. (2002). Societal Structure and Social Problems. Anmol Publications Pvt Ltd.] Selle teema raames õpime tundma, mida kujutavad endast sotsiaalprobleemid, mis neid põhjustavad ja mõjutavad. Me keskendume seejuures küsimusele, kuidas ja miks saab mingist tingimusest ühiskonnas sotsiaalprobleem?
Full transcript