Loading presentation...

Present Remotely

Send the link below via email or IM

Copy

Present to your audience

Start remote presentation

  • Invited audience members will follow you as you navigate and present
  • People invited to a presentation do not need a Prezi account
  • This link expires 10 minutes after you close the presentation
  • A maximum of 30 users can follow your presentation
  • Learn more about this feature in our knowledge base article

Do you really want to delete this prezi?

Neither you, nor the coeditors you shared it with will be able to recover it again.

DeleteCancel

Make your likes visible on Facebook?

Connect your Facebook account to Prezi and let your likes appear on your timeline.
You can change this under Settings & Account at any time.

No, thanks

Haridusseaduse kaasajastamine

No description
by

sille u

on 10 March 2015

Comments (0)

Please log in to add your comment.

Report abuse

Transcript of Haridusseaduse kaasajastamine

Haridusseaduse
kaasajastamine
23.08.2014

2014

13.02.2014 - VV kiitis heaks "Elukestva õppe strateegia 2020", milles viis strateegilist eesmärki:

1. MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS.

2. PÄDEVAD JA MOTIVEERITUD ÕPETAJAD NING KOOLIJUHID.

3. ELUKESTVA ÕPPE VÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA VAJADUSTE VASTAVUS.

4. DIGIPÖÖRE ELUKESTVAS ÕPPES.

5. VÕRDSED VÕIMALUSED ELUKESTVAKS ÕPPEKS JA ÕPPES OSALUSE KASV.

Teistes riikides haridusvaldkonnas oluline
Soome
- ... haridussüsteem toetab õppija mõtlemisvõime, tööalaste ja koostööoskuse arengut, väljendusoskust, mõjutamisoskusi nagu ka eneseteadlikkust ja vastutustundlikkust....
Rootsi
- ... edendada kõigi õppijate arengut ja elukestva õppimise soovi. Haridus peab edasi andma ja looma austuse inimõiguste ja demokraatlike põhiväärtuste vastu...
Uus- Meremaa
- ...individuaalse potentsiaali realiseerimine, võrdsed võimalused, uusmeremaalaste konkurentsivõime, austus mitmekesise etnilise ja kultuuripärandi suhtes...
Norra
- ...kvaliteetse hariduse tagamine kõigile. Õppijad peavad arendama teadmisi, oskusi ja hoiakuid, et nad suudaks juhtida oma elu, osaleda tööelus ja ühiskonnas. Neil peab olema võimalus olla loov, pühendunud ja uudishimulik...
Läti
- ...võimekas ja hästi kasvatatud, vaimselt ja füüsiliselt hästiarenenud aktiivne isiksus...
Senised ettevalmistused
Haridusseadus
Üldsätted
- hariduse mõiste, eesmärgid ja tasemed, haridussüsteem, haridussüsteemi korralduse põhimõtted.

Haridussüsteemi juhtimine
- riigi, HTMi, KOVi pädevus.

Hariduse liigitus ülesannete alusel
- üldharidus, kutseharidus, huviharidus.

Hariduse liigitus tasemete alusel
- alusharidus, põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus, täiendusharidus.

Õppeasutused
- õppeasutuse mõiste ja liigitus, nimi, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, koolieelsed lasteasutused, huvikoolid, täienduskoolituse asutused.

Haridust tõendavad dokumendid
- liik ja vorm, väljaandmise õigus, akadeemiline tunnustamine.

Haridusasutuste tegevuse õiguslikud alused
- õiguslik seisund, alluvus, finantseerimine, juhtimine, õpilaste ja üliõpilaste õiguslik seisund, vara.

Välisriikide kodanike õigus saada Eestis haridust.
1992
11. jaanuar - Valitsus kehtestas leiva, piima, või ja juustu müügi talongidega.
23. märts - Ülemnõukogu võtab vastu Eesti Vabariigi haridusseaduse.
20. juuni - rahareform.
28. juuni - rahvahääletusel võetakse vastu Eesti Vabariigi põhiseadus.
20. september - presidendi ja Riigikogu valimised.
5. oktoober - Riigikogu alustab tegevust.
Presidendivalimiste teises voorus valitakse presidendiks Lennart Meri.
Lisandunud EHISe volitusnorm, koolijuhi vastutus, lõpudokumentide plankide jagamise korraldus.
Põhiseadus
Määrused
* Vabariigi Valitsuse
* ministri

Korraldused
(VV)
Käskkirjad
(minister)
Seadused
Õigusaktid
Need eesmärgid on uue haridusseaduse lähtealuseks.
Haridusseadustiku kaasajastamise lähtealused
- õiguslike probleemide ja vastuolude kirjeldus, puudutatud seadused; põhiseadusest, rahvusvahelisest ja EL õigusest tulenevad raamid; üldosa ehk haridusseaduse võimalikud teemad; haridusseaduse ja eriosa seaduste väga esialgne struktuur. Avaliku konsultatsiooni läbinud.

Uue haridusseaduse väljatöötamiskavatsus
- Justiitsministeeriumi kehtestatud vormis. Väga üldisel tasandil plaanide kirjeldamine. Kooskõlastusringi läbinud.

Kohtupraktika ülevaade
- viimased 10 aastat. Enam lahendeid koolide-lasteaedade sulgemise, kõrg- ja kutsekoolide õppe kvaliteedi hindamise, KOVide ja KOV-erakoolide arvlemine, lasteaiakoha tagamine.

Ettevalmistav töörühm.
Ettevalmistav töörühm
Ülesanne
anda hinnang kehtivale regulatsiooni muutmisvajadusele seoses EÕSiga, hinnata kooskõla teiste valdkondade õigusaktidega. Teha ettepanekud ühtlustamiseks, arvestades üksnes põhjendatud erisusi ja kui võimalik, vähendada volitusnormide arvu.

Koosseisus
valdavalt õigusteadmistega eksperdid
- ministeeriumidest (JuM, SiM);
- muudest õigusloomega tegelevatest institutsioonidest (Riigikogu kultuurikomisjon);
- EÕSi ettevalmistajad;
- HTM.

Tulemuseks
analüüsidokument, milles põhjalikumalt 4 teemaderingi:
- EÕSi põhimõtete lisamine haridusseaduse üldsätetesse, võimalused haridussüsteemi kirjeldamiseks;
- põhiseadusest tulenev õiguste- kohustuste jaotus (riik, KOV, õppija, lapsevanem, ettevõtjad);
- õppeasutuste asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise ning juhtimise nõuete ühtlustamise võimalused;
- järelevalve regulatsiooni ühtlustamine, arvestades 01.07.2014 jõustunud korrakaitseseadust.

Tähtaeg
01.12.2014.
Mida uues haridusseaduses kajastada?
Kuidas huviharidust ja täiskasvanuharidust hõlmata?
Mida teha erakooliseadusega?
Kõrgharidus?
Milline detailsusaste?
Mida uues haridusseaduses kajastada?
Mis on riigi, mis KOVi ülesanne?
Õppeasutus ei ole iseseisev õiguste kandja.
Kuivõrd on koolitamine tööandjate mure ja vastutada?
Mida uues haridusseaduses kajastada?
Haridusseadus on raamseadus, kui detaili minna?
Millises osas reguleerida õpetajate staatust?
Mida uues haridusseaduses kajastada?
Väljatöötamiskavatsusele ja lähtealustele saabunud märkusi
01.07.2014 jõustunud uus korrakaitseseadus ja majandustegevuse üldosa seadus.
Ühtlustamine. Maavalitsuste järelevalve, temaatiline järelevalve...
SoM
- võrdne kohtlemine, soolse segregatsiooni vähendamine.

MKM
- ettevõtjatele suurem roll.

JuM
- VTK, sh hinnang mõjudele liiga üldine.

SiM
- KOVid kaasata.

Eesti Kaubandus- Tööstuskoda
- leida riigi ja ettevõtjate kohustuste vahel tasakaal elukestvaks õppeks tingimuste loomisel.

Vabaerakonna Algatusrühma Tartu haridustoimkond
- ettevalmistamisel laiema ringi kaasamine, KOVi otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine, hoolekogule enam juhtimisfunkstsioone ja koosseis laiapõhjaliseks, sh Koolijuhtide Ühenduse ja teadusliku poole esindaja, saneerimine.
Edasi?
01.12.2014 - ettevalmistav töörühm lõpetab töö.

Detsember 2014 - eelnõu kokkulepete saavutamiseks laiapõhjalise töörühma kokkukutsumine.

Märts 2015 - valimised.
Mai 2015 - eelnõu kooskõlastamisele?
Sügis 2015 - Riigikogule esitamine?
Talv 2015 - vastuvõtmine?
01.09.2016 - jõustumine?
Eriosa
Tasemehariduse seadused?
Kaalumine, kas ja kuidas.

Avalik- õiguslikud ülikoolid ja kõrgharidus?

Kuhu kutseharidus?

Mitte enne 2017.
Kas haridusseadust on üldse vaja?
Põhiseaduse ja eriseaduste vaheline tasand - raamseadus, haridussüsteemi läbiv ideoloogia.
Elukestva õppe strateegia mõtteviis - elukestev, õppijakeskne, tööturuga seotud...
Ühised teemad "sulgude ette" - praegu igas seaduses oma õppeaasta, järelevalveregulatsioon, juhtorganid.

Üle 200 õigustloova akti....

Haridus põhiseaduses
§ 37.
Igaühel
on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses
kohustuslik
ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides
õppemaksuta
.

Et teha haridus kättesaadavaks,
peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi
. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas
erakoole
.

Laste hariduse valikul on
otsustav sõna vanematel.

Igaühel on õigus saada
eestikeelset
õpetust. Õppekeele
vähemusrahvuse õppeasutuses
valib õppeasutus.

Hariduse andmine on
riigi järelevalve
all.
Üldosa
- EV haridusseadus 1992.

Eriosa
- õppeasutuste seadused:
1) koolieelse lasteasutuse seadus - 1999;
2) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus - uus seadus 2010;
3) kutseõppeasutuse seadus - uus seadus 2013;
4) rakenduskõrgkooli seadus - 1998;
5) ülikooliseadus - 1995;
6) Tartu Ülikooli seadus - 1995;
7) TTÜ seadus - 2014;
8) huvikooli seadus - 2006;
9) täiskasvanute koolituse seadus - uus seadus menetluses;
10) erakooliseadus - 1998, muudetud üle 40 korra;

Lisaks
õppetoetuste ja õppelaenu seadus, noorsootöö seadus, kutseseadus, välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise seadus, alaealise mõjutusvahendite seadus, teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus.
Haridusseadustik
Kokku haridusvaldkonnas üle 200 õigusakti.
Full transcript