Loading presentation...

Present Remotely

Send the link below via email or IM

Copy

Present to your audience

Start remote presentation

  • Invited audience members will follow you as you navigate and present
  • People invited to a presentation do not need a Prezi account
  • This link expires 10 minutes after you close the presentation
  • A maximum of 30 users can follow your presentation
  • Learn more about this feature in our knowledge base article

Do you really want to delete this prezi?

Neither you, nor the coeditors you shared it with will be able to recover it again.

DeleteCancel

Make your likes visible on Facebook?

Connect your Facebook account to Prezi and let your likes appear on your timeline.
You can change this under Settings & Account at any time.

No, thanks

Tsivilisatsioonide teke. Vana-Egiptus

No description
by

Piret Tänav

on 8 January 2013

Comments (0)

Please log in to add your comment.

Report abuse

Transcript of Tsivilisatsioonide teke. Vana-Egiptus

Tsivilisatsioonide teke Tsivilisatsiooniks (e kõrgkultuuriks) nimetatakse kõrgetasemelise põllumajanduse ja käsitööga hästi korraldatud ühiskonda, kus on ka kõrgelt arenenud kultuuritase.

Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Vana-Egiptus Inimese surma järel lahkus tema surematu hing “Ka” inimese kehast. Preestrid palvetasid lahkunu hinge eest, et “Ka” naaseks kehasse tagasi.
Laiba säilimiseks see palsameeriti (e mumifitseeriti), mille tulemusena valmis muumia.

Muumia asetati puidust või kivist välja raiutud inimesekujulisse kirstu - sarkofaagi, mis asetati püramiidis asuvasse või maa-alusesse hauakambrisse ning lisati juurde hauapanused. Piret Tänav Tsivilisitasioonide teke. Vana-Egiptus Varajaste tsivilisatsioonide sarnased tunnused:
•Anastavalt majanduselt (küttimiselt , kalapüügilt ja koriluselt) on üle mindud viljelevale majandusele (põlluharimisele ja karjakasvatusele)

•Ühiskonnas on toimunud või toimub metallide kasutuselevõtt (pronks u 3300 eKr, raud u 1500 eKr).

•Oli välja kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Põlluharijate ja karjakasvatajate kõrval tegelesid osad inimesed käsitööga ning ühiskonnas kasvas preestrite osatähtsus.

•Ühiskonnad olid varanduslikult kihistunud ülikuteks, lihtkogukondlasteks ning sõltlastest orjadeks. •Seoses varandusliku ebavõrdsuse tekkega kujunes välja riiklus. Rikkamad ülikud kontrollisid ja suunasid sunni ja seaduste toel ülejäänud ühiskonna toimimist.
•Riigivalitsemise lihtsustamiseks ja majandusaruannete koostamiseks kasutati kirja (piltkiri mõistekiri silpkiri).
•IV –III at eKr hakkasid kujunema linnad, mis said riikluse algeteks (linnriigid).
•Vaimse kultuuri areng (kirjanduse ja teaduse algete kujunemine). Egiptuse riik kujunes välja Niiluse oru põllumajanduslikuks tegevuseks sobivatel aladel (laiusega 5 – 20 km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas u. 3000 eKr.
Delta piirkonda tunti Alam-Egiptuse nime all, deltast lõuna poole jäävaid alasid kuni Niiluse esimeste kärestikuni nimetati Ülem-Egiptuseks. Viljakat ala ümbritsesid idast ja läänest kõrbed ja poolkõrbed üksikute oaasidega. Tulenevalt Niiluse üleujutustest valitses Egiptuses kolm aastaaega: suve keskpaik kuni sügis – üleujutus, mis tõi enesega kaasa viljakat muda; sügisel vesi alanes ja algasid põllutööd; varakevadest kuni suve keskpaigani valitses põuaperiood, mille alguses koristati viljapõllud. Kuna vihma sadas Egiptuses väga harva, siis oli põlluharimine võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele („Niilus – Egiptuse and”), mille põhjustasid vihmaperiood jõe ülemjooksu aladel. - Egiptuse kuningas e vaarao (egiptuse k „suur maja”) oli piiramatu võimuga valitseja, kelle omandiks loeti kogu maad ja veevarusid.
- Oli sõjaväe ülemjuhataja, ülempreester ja seadusteandja.
- Teda jumalikustati (n samastati jumal Horosega, peeti päikesejumal Ra ning hiljem Amon-Ra pojaks).
- Tema isikust sõltus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühtsus ja riigi tugevus.
- Vaaraode võrdsustamist jumalatega näitasid ka haudeehitiste – püramiidide ehitamine, ligipääsu piiramine tema isikule, vaaraode kujude ja teda ülistavate raidkirjade massilisus jm. Egiptuse religioon oli oma iseloomult polüteistlik - igal elu- ja tegevusvaldkonnal olid omad jumalad, sageli olid olemas ka piirkondlikud jumalad, mille tõttu on Egiptusest teada üle 740 jumala.

Egiptlased kujutasid oma jumalaid kas:
-antropomorfsetena – ehk inimesekujulistena.
-zoomorfsetena – ehk loomakujulistena.
-pool-inimeste ja pool-loomadena.
Tuntumad neist: Amon-Ra, Isis, Osiris, Horos, Anubis, Thot. Egiptuse templid olid konkreetsetele jumalatele pühendatud pühakojad. Need olid nelinurkse põhiplaaniga, siseõue ja sammassaalidega massiivsed ehitised, mis muust maailmast olid ümbritsetud kivimüüriga. Päikesejumal Amon-Ra templitesse püstitati kõrged kivist obeliskid. Templite ette olid sageli püstitatud inimese pea ja lõvi kehaga sfinkside alleed. Püramiid oli vaaraodele püstitatud haudeehitis, mille sisemuses paiknevasse hauakambrisse paigutati vaarao muumiat sisaldav sarkofaag koos hauapanustega. Püramiide rajati Egiptuses ajavahemikus 28. – 16.saj eKr. Esimene suurem püramiid oli 28. – 27.saj vahetusel eKr püstitatud Džoseri astmikpüramiid (6 astet, 60 m kõrge), mis on esimene säilinud täielikut kivist tehtud ehitis. Alates 26.saj lõpust eKr alustati Alam-Egiptuses Memphise lähedale Giza platoole nn suurte püramiidide ehitamist (ehitati u 200 aastat): Egiptuse hieroglüüfkiri oli mõistekiri (osaliselt silpkiri), kus kasutati u 1000 erinevat hieroglüüfi, mille äraõppimine nõudis suurt järjekindlust ja aastatepikkust tööd. Kirjaoskuse omandanud noortel oli aga võimalik teha karjääri ametnikuna ning tõusta kõrgemale ja tasuvamale positsioonile ühiskonnas. Levinuimaks kirjutusmaterjaliks oli paberitaoline materjal - papüürus, mida valmistati Niiluse papüürustaime säsist. Arenenumad teadusharud Egiptuses olid:
a) Matemaatika, mille arengule aitas kaasa vajadus täpseteks arvutusteks ehitustöödel ja põllumaade ning maksede mõõtmisel ja määramisel.

b) Meditsiin, kus palju teadmiseid inimkeha ja haiguste kohta saadi surnukehade palsameerimisest. Egiptlased teostasid lihtsamaid operatsioone, tegid lahaseid ja kasutasid operatsioonidel mitmesuguseid skalpelle, tange ja sonde.

c) Astronoomia; egiptlased võtsid kasutusele päikesekella, võtsid kasutusele ühe vanaaja täiuslikuma kalendri (aasta koosnes 12 kuust, kuu 30 päevast, aasta lõpus lisati 5 lisapäeva ja iga neljanda aasta tagant liideti 366.päev). Aastaid arvutasid egiptlased vaaraode valitsemisaja järgi. Egiptuse kujutaval kunstil oli eeskätt kultuslik (religioosne) tähendus, mistõttu kammitsesid kunsti vaba arengut kindlad reeglid ehk kaanonid.

Samuti oli kujutavas kunstis valdav teatud liiki temaatika – kujutati peamiselt vaarao elu ja tegevust, jumalaid, ohverdamisi jne. Maalikunstis kujutati inimfiguure nn egiptuse poosis: nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse ja jalad külgvaates. Egiptlased ei kujutanud maalimisel varje ja värvidel hele-tumeduse üleminekuid ning ei kasutatud perspektiivi, vaid kaugemal asuvad inimesed asetati pildil lihtsalt ülemisse ritta.
Full transcript