Loading presentation...

Present Remotely

Send the link below via email or IM

Copy

Present to your audience

Start remote presentation

  • Invited audience members will follow you as you navigate and present
  • People invited to a presentation do not need a Prezi account
  • This link expires 10 minutes after you close the presentation
  • A maximum of 30 users can follow your presentation
  • Learn more about this feature in our knowledge base article

Do you really want to delete this prezi?

Neither you, nor the coeditors you shared it with will be able to recover it again.

DeleteCancel

28. Nõukogude Liidu lagunemine

No description
by

Kadri Linder

on 11 May 2015

Comments (0)

Please log in to add your comment.

Report abuse

Transcript of 28. Nõukogude Liidu lagunemine

28. Nõukogude Liidu lagunemine
Perestroika algus
1985.a sai uueks NLKP peasekretäriks
Mihhail Gorbatšov
.
Avalikustamine
Lisaks majandusuuendustele kerkis 1986.a uus märksõna -
glasnost
, st salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist.

Seeläbi pehmenesid senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid.

Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas
Uueneva juhtkonna uueks eesmärgiks sai suhete parandamine lääneriikidega.

Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, kadus Moskva terav vastasseis lääneriikidega.
Poliitilise elu reformimine
Poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam murendama ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi.

Vähenes kommunistliku partei juhtroll riigi poliitilises elus, paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist loobuma.
1991.a augustisündmused
Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse.

Mitu liiduvabariiki (eesotsas Eestiga) võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täieliku iseseisvuse poole.

Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks.
NSVLs olid sel ajal keerulised ajad:
riik oli sise- ja välispoliitilises ummikus

Gorbatšovist pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra.

Gorbatšovi uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist.
Riigi majandusliku arengu kiirendamine pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk
perestroika
teel.

Nõukogude inimesele hakati rääkima riigis toimunud õnnetustest, katastroofidest, kuritegevuse tõelisest ulatusest.
Ajaloosündmusi hakati käsitlema senisest tõepärasemalt.
Kasvas massiteabevahendite, eriti tv ja ajakirjanduse) mõju.
Tihenesid kontaktid muu maailmaga.
1987.a - Washingtonis sõlmiti kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.

Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis 1989.a sealt NSVL väed välja.
Vägesid hakati välja viima ka Ida-Euroopast.
Vabade-käte- ja mittesekkumispoliitika viis 1989-1990 aastatel kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades.

Oma tegevuse lõpetas Varssavi Lepingu Organisatsioon, Saksamaa ühines Moskva heakskiidul, 1980ndate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted.
Avalikustamispoliitika üheks eestvedajaks oli
Aleksandr Jakovlev
, kellest sai Gorbatšovi lähikondlane. Jakovlev püüdis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda.
NSVLs otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem.

1988.a valiti Gorbatšov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ehk riigipeaks, kel olid senisest suuremad volitused riigiasjade juhtimisel.

1989.a valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress.
Ühiskonnas tekkisid seetõttu mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid ehk erakonnad.

Kõik läbiviidud muudatused ja kommunistliku partei mõju vähenemine ei olnud vanameelsetele poliitilistele jõududele vastuvõetavad.
Gorbatšovi lähikonnast lahkusid paljud tema senised uuendusmeelsed lähikondlased. Majanduspoliitika kukkus läbi.
NSV Liidu suurim liiduvabariik
Vene Föderatsioon,
eesotsas
Boriss Jeltsiniga,
muutus järjest mõjukamaks.

NSVL asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule.
Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati 1990.aastal.
1991.a märtsis toimus rahvahääletus, kus 3/4 hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist.

Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust.
Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut.

Vanameelsed püüdsid seda takistada.

Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19.augustil 1991.a, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee.


President Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti.
Rahvale teatati, et ta on haigestunud ega suuda ametiülesandeid täita.

Venemaa demokraatlikud jõud, eesotsas Boriss Jeltsiniga, astusid aga otsustavalt riigipöördekatse e augustiputši vastu välja. Poliitiline segadus riigis likvideeriti mõne päevaga.
Nõukogude Liidu lagunemine
Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist.

1991.a augustis kuulutasid iseseisvuse välja Eesti, Läti, Ukraina ja Valgevene.

1991.a septembris tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust.
Jõuliselt tõusis esile Vene Föderatsiooni president Boriss Jeltsin, kelle eestvedamisel ja NSVL presidendi Gorbatšovi teadmata sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8.12.1991.a omavahelise liidulepingu, moodustades
Sõltumatute Riikide Ühenduse
.
Paar nädalat hiljem liitusid lepinguga veel 8 endist liiduvabariiki.
Liiduleping viis Nõukogude Liidu lõpliku lagunemiseni - 25.12.1991.a loobus Gorbatšov presidendiametist.

Järgmisel päeval teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan Ülemnõukogu ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest.
Jeltsin võttis Gorbatšovilt üle "tuumanupu".

Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon.
Full transcript