Loading presentation...

Present Remotely

Send the link below via email or IM

Copy

Present to your audience

Start remote presentation

  • Invited audience members will follow you as you navigate and present
  • People invited to a presentation do not need a Prezi account
  • This link expires 10 minutes after you close the presentation
  • A maximum of 30 users can follow your presentation
  • Learn more about this feature in our knowledge base article

Do you really want to delete this prezi?

Neither you, nor the coeditors you shared it with will be able to recover it again.

DeleteCancel

Make your likes visible on Facebook?

Connect your Facebook account to Prezi and let your likes appear on your timeline.
You can change this under Settings & Account at any time.

No, thanks

Maapõu ja strateegiline planeerimine

No description
by

WEC Estonia

on 8 May 2014

Comments (0)

Please log in to add your comment.

Report abuse

Transcript of Maapõu ja strateegiline planeerimine

Riiklik strateegilises planeerimine Eestis
ja maapõue problemaatika selles

Riigieelarve strateegia
Valitsuse prioriteet on 2015. aastal laste vaesuse vähendamine, tööjõu
maksukoormuse vähendamine, Eesti julgeoleku kindlustamine ning jätkusuutlik
riigi rahandus.

Laste vaesuse vähendamine
- Laste absoluutse vaesuse määr väheneb (9,5lt 2012.a) 8,4 protsendini
Tööjõu maksukoormuse vähendamine
- Tööjõu efektiivne maksumäär langeb (33,6-lt) 33,2%-le
Eesti julgeoleku kindlustamine
- Riigi valmisolek sisemiste ja väliste ohtudega toimetulekuks on tagatud
- Kaitsekulud säilivad tasemel 2% SKPst
Jätkusuutlik riigirahandus
- Valitsussektori eelarvepositsioon on 0,2 protsenti struktuurses ülejäägis
Eesti konkurentsikava 2020
Eesti 2020 eesmärgid

Eesti seadis edasise kasvu väljavaadete kontekstis reformikavale kaks peamist ja keskset eesmärki:

- saavutada tootlikkuse kiire kasv nii suurema kapitalimahukuse kui kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu;
- taastada majanduskriisi eelne kõrge tööhõive tase.
Kavas seati kokku 17 eesmärki, mis jagunevad nelja valdkonna väljakutsete vahel:
Haritud rahvas ja sidus ühiskond – hariduse kvaliteet ja kättesaadavus ning tööjõu pakkumine.
Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond – ettevõtete pikaajalist konkurentsivõime kasvu soodustav poliitika, loomemajandus, teadus- ja arendustegevuse rahvusvaheline konkurentsivõime, ettevõtlust toetav taristu.
Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika – energiasääst ja ressursisääst.
Jätkusuutlik ja kohanduv riik – riigirahanduse jätkusuutlikkus, võime reageerida muutuvatele oludele ja tasakaalustamatustele, majanduse arengut toetav maksupoliitika ja valitsemissektori kaasajastamine.
Säästva arengu strateegia

EESMÄRK 1: EESTI KULTUURIRUUMI ELUJÕULISUS
EESMÄRK 2. HEAOLU KASV
EESMÄRK 3: SIDUS ÜHISKOND
EESMÄRK 4: ÖKOLOOGILINE TASAKAAL
Kehtivad arengukavad
Lõimuv Eesti 2020. Kultuuriministeerium

Eesti kultuuripärandi hoidmise ja jäädvustamise kava aastani 2030. kultuuriministeerium

Riigi 2014-2020 jäätmekava. Keskkonnaministeerium
Koostamisel olevad arengukavad
Kehtivad arengukavad
Koostamisel olevad arengukavad
Energimajanduse arengukava aastani 2030
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava
Keskkonnaministeerium
Koostamisel olevad arengukavad
Kehtivad arengukavad
Küberjulgeoleku strateegia
Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium
Julgeoleku poliitika alused
Tegevussuund:
Ühiskonna toimepidevus ja sidusus

Riigi võime julgeolekuohte ennetada ja nendega toime tulla sõltub valmidusest säilitada riigi ja rahva eksistentsiks vajalikud vältimatud funktsioonid. Riigi arengu huvides edendatav ühiskonna sidusus ning elutähtsate teenuste toimepidevus kindlustab julgeolekut ka ohtude
ilmnemisel.
MIS ON STRATEEGILINE PLANEERIMINE?
Puudub selge ja ühene definitsioon
Strateegiline planeerimine on strateegilise juhtimise etapp, milles toimub strateegiliste eesmärkide püstitamine ja
kõikehõlmava pikaajalise tegevusplaani koostamine
valdkonna eesmärkide saavutamiseks.
Otsitakse vastuseid küsimustele:
 Kus on organisatsioon praegu?
 Milline tahab olla organisatsioon viie (kümne) aasta
pärast?
 Millised tegevused aitavad neid eesmärke saavutada?
(Mare Kurvits)
MIS ON STRATEEGIA?
Strateegia on üldine kirjeldus käitumisest ja astutavatest sammudest, mille abil kavatsetakse oma eesmärgid saavutada (Jaak Leimann)
Strateegiline juhtimine avalikus sektoris

Avaliku sektori spetsiifikat arvestades on strateegilise juhtimise põhimõtete rakendamine keeruline eelkõige järgmiste asjaolude tõttu (Gortner, Mahler, Nicholson 1997):

Otsuste tegemisele on väliste jõudude suurem surve (avalik arvamus, palju erinevate ootustega huvigruppe, meedia mõju, võimule pääsemiseks on vajalik valijate toetus)
Juhtidel on piiratud ametiaeg ja väiksem autonoomia (eesmärkide sõltuvus valimistsüklist, vähem võimalusi paindlikkuseks, orienteeritus lühiajalistele eesmärkidele)
Organisatsioonidel on tihti ebamäärased ja mitmemõttelised (sageli ka konfliktsed) eesmärgid, mis tulenevad tegevusvaldkonna eripärast, tegevusele suunatusest ja kliendi määratlemise keerukusest
Tegevuse tulemuslikkuse hindamise on tulenevalt põhitegevusest (nt järelevalve, karistamine jms) keeruline
Thompson ja Strickland (1996) käsitlevad strateegilist juhtimist kui erinevaid funktsioone ühendavat protsessi, mis kokkuvõtlikult sisaldab endas strateegia loomist ja selle elluviimist.

Laiemalt hõlmab protsess visiooni ja eesmärkide paikapanemist, tegutemisstrateegiate määratlemist ning kõiki otsuseid ja tegevusi, mis on olulised tulevikuseisundi saavutamiseks. Lisaks rõhutavad autorid vajadust järjepidevaks
väliskeskkonna monitooringuks
, mis võimaldaks märgata muutuvaid tingimusi ja neile õigel hetkel reageerida
Rahandusministeeriumi poolt välja antud käsiraamat (Strateegilise planeerimise...2006) ütleb, et “strateegiline planeerimine on eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine, juba toimunud tegevuste ja hetkeseisu hindamine, hinnangute põhjal järelduste tegemine, uute eesmärkide formuleerimine ning nende eesmärkide saavutamiseks vajalike praktiliste meetmete/abinõude väljatöötamine.”
Mõiste “strateegia” pärineb kreeka keelest “strategos” ja tähendab üldiste manöövrite kindlaksmääramist vaenlase võitmiseks.

Algselt on mõiste militaarset päritolu ja Vana-Hiina sõjateaduse kohaselt tähendas strateegia eelkõige rünnaku planeerimist ja sõjategevuse üldiste põhialuste väljatöötamist. Taktika küsimused seoti nelja katusmõistega: võitlusvõime, ülekaal, muutused ja lahingurivi. (Karjus 2003)
Strateegia peab looma sobivussidet organisatsiooni ja väliskeskkonna vahel. Kui väliskeskkond muutub, siis tuleb muuta ka strateegiat ja see tekitab omakorda vajaduse muuta organisatsioonilist sisekeskkonda. Sobivussuhet luues tuleb samas jääda ka piisavalt paindlikuks, et olla võimeline reageerima keskkonna edasistele muutustele. Seega tuleks püüda luua keskkonnaga dünaamilist sobivussidet.
Väliskeskkond toob alati kaasa teatud annuse ebakindlust ja mõjutab organisatsioone suuremal või väiksemal määral oma plaane muutma ning redigeerima. Väliskeskkond sisaldab määramatust ja eeldab organisatsioonidelt head kohanemisvõimet. Samas pakub keskkond ka hulgaliselt võimalusi, mida edukad organisatsioonid saavad enda kasuks pöörata. Igal juhul on väliskeskkond tegur, millega kõik organisatsioonid peavad arvestama, kui teevad oma strateegiaid ja arengukavasid.
Transpordi infrastruktuur

Transpordi infrastruktuuri arengu planeerimisel ja väljaarendamisel arvestatakse majandus- ja sotsiaalarengu ning riigikaitse vajadustega. Esmatähtis on rekonstrueerida või välja ehitada üleeuroopalise transpordivõrgustiku osaks olevad sadamad, lennujaamad ning raudtee- ja maanteevõrk.
Energiajulgeolek

Energiajulgeolekut aitavad tagada varustuskindlus, infrastruktuuri julgeolek, ühendatus teiste Euroopa Liidu liikmesriikide energiavõrkudega ja energiaallikate mitmekesisus. Energiakandjate impordist sõltuvuse vähendamiseks on Eesti jaoks esmatähtis suurendada energiatõhusust. Eesti eesmärke toetab Euroopa Liidu energiapoliitika tugevdamine.

Keskkonnaturvalisus

Eesti eesmärk on rahvusvahelises koostöös kohaldada vajalikke meetmeid kliimamuutusest tulenevate riskide ohjamiseks ja kliimamuutusega toimetulemiseks. Kliimamuutusega kohanemise meetmete väljatöötamisse kaasatakse äri- ja mittetulundussektor.


Horisontaalsed strateegiad

Riigikaitse strateegia. Kaitseministeerium

Riigikaitse arengukava 2013-2022. Kaitseministeerium

Küberjulgeoleku strateegia 2008-2013. Kaitseministeerium

Eesti arengukoostöö põhimõtted. Välisministeerium

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011-2015. Välisministeerium

Rahvuslik julgeolek: riigikaitse ja välispoliitika

Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018. Justiitsministeerium

Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015. Siseministeerium

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018. Justiitsministeerium

Eesti terrorismivastase võitluse põhialused (2013). Siseministeerium

Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013-2020. Justiitsministeerium

Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014. Justiitsministeerium

Tegevuskava "Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2003-2015". Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium


Õiguskord ja siseturvalisus
Ettevõtlus, innovatsioon ja transport
Eesti ekspordipoliitika põhialused
Vastutav ministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020
Vastutav ministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020
Vastutav ministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Transpordi arengukava 2014-2020
Vastutav ministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riiklik arengukava "Eesti merenduspoliitika 2012-2020"
Vastutav ministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Energeetika
Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020
Vastutav ministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015
Vastutav ministeerium: Keskkonnaministeerium

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020
Vastutav ministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018
Vastutav ministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Maaelu, põllumajandus ja
regionaalpoliitika
Eesti maaelu arengu strateegia 2007-2013
Vastutav ministeerium: Põllumajandusministeerium

Eesti kalanduse strateegia 2007-2013
Vastutav ministeerium: Põllumajandusministeerium

Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020
Vastutav ministeerium: Siseministeerium

Üleriigiline planeering "Eesti 2030+
Vastutav ministeerium: Siseministeerium
Eesti infopoliitika põhialused
Vastutav ministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti infoühiskonna arengukava 2020
Vastutav ministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Perepoliitika
Laste ja perede arengukava 2012-2020.
Vastutav ministeerium: Sotsiaalministeerium
Lastekaitse kontseptsioon
Vastutav ministeerium: Sotsiaalministeerium

Sotsiaalne turvalisus, tööturg ja tervishoid
"Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020" . Vastutav ministeerium: Sotsiaalministeerium

Riiklik HIVi ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015. Vastutav ministeerium: Sotsiaalministeerium

Haiglavõrgu arengukava. Vastutav ministeerium: Sotsiaalministeerium

Eesti vanuripoliitika alused. Vastutav ministeerium: Sotsiaalministeerium

Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioon "Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid" Vastutav ministeerium: Sotsiaalministeerium

Haridus ja teadus
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 "Teadmistepõhine Eesti .
Vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti elukestva õppe strateegia 2020
Vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium

Noortevaldkonna arengukava 2014-2020
Vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium

Kodakondsus-, keele- ja rahvuspoliitika
Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda Vastutav ministeerium: Kultuuriministeerium

Eesti lõimumiskava 2008-2013. Vastutav ministeerium: Kultuuriministeerium

Eesti keele arengukava 2011-2017. Vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium

Rahvuskaaslaste programm 2014-2020. Vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium

Kultuur ja sport
Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020.
Vastutav ministeerium: Kultuuriministeerium

21. sajandi muuseumid. Arengu põhisuunad 2006-2015. Vastutav ministeerium: Kultuuriministeerium
Demokraatia ja kaasamine
Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon
Vastutav ministeerium: Siseministeerium
Keskkond
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

Vastutav ministeerium: Keskkonnaministeerium

Looduskaitse arengukava aastani 2020
Vastutav ministeerium: Keskkonnaministeerium

Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020
Vastutav ministeerium: Keskkonnaministeerium

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

Vastutav ministeerium: Keskkonnaministeerium

Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2008-2017
Vastutav ministeerium: Keskkonnaministeerium

Riigireform
Vertikaalsed strateegiad
Vertikaalsed strateegiad
Maapõue kasutamise käsitlemine strateegiates
Kehtivad ja uuendatavad arengukavad
ENMAK
PAK
EMA
Põlevkivi energeetika:

Elekter
Põlevkiviõli
Uttegaas
Taastuvenergia:

Turvas
ENMAK
PAK
Põlevkivi kaevandamise keskkonnamõjud

Põlevkvivi kaevandamise keskkonnamõjud

Põlevkivi alane haridus ja teadustegevus
EMA
Varustuskindlus: riigi rolli tugevndamine, geoloogiline kaardistamine, vastuolude leevendamine, andmebaaside korrastamine, planeeringud jne

Ressursiefektiivsus ja alternatiivsed materjalid: maksustamine, mäerendi rakendamine, järelevalve, PVT jne

Keskkonnamõju vähendamine: lubade nõuded, KMH, korrastamine, projektipõhine kaevandamine
Muud käimasolevad õigusloome protsessid mis kujundavad maapõue strateegiat
Maapõueseadus
Keskkonnatasude
seadus
Keskkonnatasude seadus
Tasud fikseeritud kuni aastani 2016
Koostamisel raamkava 2016 +
Lähteeeldused tulenevad valdkondlikest Arengukavadest ja valdkondade prioriteetidest
Lähtestrateegiad:
Ökomaksureformi alused?
Keskkonnatasude kontseptsioon?
Keskkonnaseadustiku üldosa seadusega ei ühtlustata!
Maapõueseadus
Maapõueseaduse ühtlustamine Keskkonnaseadustiku üldosa seadusega (kodifitseerimine)
Lisaks kaalutakse ka sisuliste muutuste sisseviimise võimalust:
Maavarade arvestus
Maardlate jagunemine ja omand maavarale
Eesti Maavarade Komisjon
Kontsessiooni rakendamine osadele maavaradele
Turba kaevandamine

Kokkuvõte
1. Strateegiline planeerimine on jätkuvalt killustatud kuigi mõnes valdkonnas on selles osas edasiminek märgatav;
2. Valdkonnad on väga erinevalt käsitletud ning arengukavad väga erineva ulatusega;
3. Maapõue uurimise ja kasutamise osas on kaetud vaid põlevkivi ja eheitusmaavarade kasutamine.
Soovitused
Planeerijale:
1. Kaaluda PAK ja EMA asendamist üldise "Maapõue strateegiaga", mis hõlmab kõiki maavarasid ning lepib kokku ka põhiprintsiibid maapõue halduseks, uuringuteks ja kaardistamiseks ning selleks vajalike kompetentside tagamiseks;
2. Kaaluda keskkonna kasutamise tasustamise printsiipide kokkuleppimiseks "Keskkonnatasude strateegia" koostamist või nende printsiipide kokkuleppimist mõne teise strateegia raames
Kaasatavale:
1. Mitte loobuda strateegiate koostamisel võimaluste piires kaasa rääkimast!
2. Võimalusel eelistada individuaalsele lähenemisele, kaasarääkimist läbi erialaliitude või muude organisatsioonide!
RESi koostamise eesmärk on tagada ühiskonna arengut ja majandust toetav
eelarvepoliitika
- See tähendab valitsussektori eelarve hoidmist vähemalt struktuurses tasakaalus
ning enamikel aastatel ülejäägis
- RESi järgides on hoitud riigi majanduslik stabiilsus ka tulevikus
- Eesmärk on tagada ka piisavate reservide olemasolu ning paindlikkus eelarves
tulude ja kulude struktuuri muutmiseks
Valitsus parandab lisameetmete abil eelarve struktuurset eelarvepositsiooni
- Valitsusel on kõikidele püsivatele kuludele nähtud ette ka pikaajalised tulud
- Lisameetmete abil muutub maksustruktuur kasvusõbralikumaks, vähenevad
tööjõumaksud ja käibemaksu erisused
- Maksusüsteem hoitakse stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste
eranditega
Full transcript